Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hõõgniitpirnide keeld on lollus

    Vähemalt Põhjamaades ei anna hõõgniidiga pirnide keelustamine peaaegu mingit efekti. Kui korter, ridaelamuboks või terve maja on elektriküttel - nii nagu uuemat sorti kinnisvara küttesüsteem on tihti odavalt ehitatud -, on hõõgniidiga pirnist loobumine tipid-täpid. Sisse lülitatud elektrikütte võimsus võib olla näiteks 5 kW, mille kõrval on 100vatine elektripirn vaid mõni protsent üldisest võimsusest.
    Viimase paari aasta müügihitt on õhk- ja maasoojuspumbad, mis töötavad samuti elektri peal, ehkki on suurema efektiivsusega kui otsene elektriküte (elektriradiaator). Ent mida külmem ilm, seda väiksem on efekt, võrreldes otsese elektriküttega. Elektrikütte keelustamisest ei räägi samas keegi.
    Tõsi, hõõgniidiga elektripirn annab 96 protsenti soojus- ja vaid 4 protsenti valgusenergiat, olles omamoodi ebaefektiivsuse musternäidis. Ent külmema kliimaga maades kulub elektripirni "jääksoojus" kütmiseks ära ja läheb üldisesse küttebilanssi. Mõtleme sellele, mitu kuud aastas me kütame elamuid ja tööruume - ühel või teisel viisil. Kolm suvekuud võib ehk selles suhtes vahele jätta.
    Teisisõnu, hõõgniidiga elektripirnide keeld on sisukas mõte vaid maades, kus kütta pole vaja - võib-olla Lõuna-Euroopa kuulub sinna, ma ei tea. Põhjamaades, kuhu ka Eesti paigutub, kütaksime me ühel või teisel viisil elektripirnist puudu jääva soojushulga ikkagi juurde. See pole ehk kohane näide, aga mulle tuli meelde pilt kanalast, kus tibud end suure lambi all soojendavad.
    Euroopa Liit võiks rakendada diferentseeritud lähenemist: keelata hõõgniidiga pirnid "soojades" ELi maades ja lubada neid edaspidigi "külmades" ELi maades. Hõõgniidiga pirnide keelustamisest on rääkinud näiteks Austraalia - seal on see igati kohane meede, sest elektrit läheb ruumide jahutamiseks.
    Mulle tundub, et hõõgniidiga pirn heidab ka "soojemat", kollakamat valgust kui nn säästupirn, mis annab sinakat kuukuma, aga see on puhtalt maitseküsimus. Ka ei sütti säästupirn kohe täisvõimsusega, vaid vajab aega "soojenemiseks", aga seegi on ilmselt tehnoloogia täiustamise küsimus. Säästupirni vaieldamatu eelis on selle pikem tööiga, ent iseenesest on säästupirn jällegi kallim.
    Kindlasti on säästupirnil oma eelised, kuid tavaliste hõõgniidiga pirnide keelustamine ei kanna jahedas kliimas elektri säästuideed välja.
    Autor: Mati Feldmann
  • Hetkel kuum
Mait Palts: Eesti pealinn hakaku ettevõtjatega ühte jalga käima
Tallinna uus võim peaks looma püsiva koostöövormi pealinnas tegutsevate ettevõtjatega, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna uus võim peaks looma püsiva koostöövormi pealinnas tegutsevate ettevõtjatega, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Merko Ehitus käivitab Uus-Veerenni järgmise etapi
Merko Ehituse kontserni kuuluv Merko Kodud käivitab Tallinna kesklinnas asuva Uus-Veerenni korteriarendusprojekti kuuenda etapi, mille raames valmib ülejärgmise aasta suveks 63 korteriga kortermaja, selgub börsiteatest.
Merko Ehituse kontserni kuuluv Merko Kodud käivitab Tallinna kesklinnas asuva Uus-Veerenni korteriarendusprojekti kuuenda etapi, mille raames valmib ülejärgmise aasta suveks 63 korteriga kortermaja, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Legolinn sai valmis, nüüd on golfi aeg. Eestist lahkunud Sami Seppänen elab investeerimisportfellist
„Kui ma vaatan, kuidas dividendid kontole tulevad, siis on põhjust olla oma aktsiatesse armunud,“ ütleb pikalt Elisa Eestit juhtinud Sami Seppänen. Ta loobus tippjuhi ametist ja elab nüüd investeerimisportfellist.
„Kui ma vaatan, kuidas dividendid kontole tulevad, siis on põhjust olla oma aktsiatesse armunud,“ ütleb pikalt Elisa Eestit juhtinud Sami Seppänen. Ta loobus tippjuhi ametist ja elab nüüd investeerimisportfellist.
Tuntud ettevõtte turundusjuht leevendas Mihkel Raua süütunnet
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles konvrentsil “Password 2024” esinedes, et roheliste tarbimisvalikute puudumisel peaks süüdi tundma ettevõte, kes ei paku alternatiive.
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles konvrentsil “Password 2024” esinedes, et roheliste tarbimisvalikute puudumisel peaks süüdi tundma ettevõte, kes ei paku alternatiive.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Roosaare ja Oolo osalusega Marienholmis kerkivad korterid otse Haapsalu merekaldale
Ettevõtted on hakanud julgemalt laenama
Ettevõtetele kuu jooksul antud pikaajaliste laenude ja liisingute maht kasvas aastaga, kõige rohkem kinnisvara- ja ehitusfirmadel, selgub Eesti Panga statistikast.
Ettevõtetele kuu jooksul antud pikaajaliste laenude ja liisingute maht kasvas aastaga, kõige rohkem kinnisvara- ja ehitusfirmadel, selgub Eesti Panga statistikast.