Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hõõgniitpirnide keeld on lollus
Vähemalt Põhjamaades ei anna hõõgniidiga pirnide keelustamine peaaegu mingit efekti. Kui korter, ridaelamuboks või terve maja on elektriküttel - nii nagu uuemat sorti kinnisvara küttesüsteem on tihti odavalt ehitatud -, on hõõgniidiga pirnist loobumine tipid-täpid. Sisse lülitatud elektrikütte võimsus võib olla näiteks 5 kW, mille kõrval on 100vatine elektripirn vaid mõni protsent üldisest võimsusest.
Viimase paari aasta müügihitt on õhk- ja maasoojuspumbad, mis töötavad samuti elektri peal, ehkki on suurema efektiivsusega kui otsene elektriküte (elektriradiaator). Ent mida külmem ilm, seda väiksem on efekt, võrreldes otsese elektriküttega. Elektrikütte keelustamisest ei räägi samas keegi.
Tõsi, hõõgniidiga elektripirn annab 96 protsenti soojus- ja vaid 4 protsenti valgusenergiat, olles omamoodi ebaefektiivsuse musternäidis. Ent külmema kliimaga maades kulub elektripirni "jääksoojus" kütmiseks ära ja läheb üldisesse küttebilanssi. Mõtleme sellele, mitu kuud aastas me kütame elamuid ja tööruume - ühel või teisel viisil. Kolm suvekuud võib ehk selles suhtes vahele jätta.
Teisisõnu, hõõgniidiga elektripirnide keeld on sisukas mõte vaid maades, kus kütta pole vaja - võib-olla Lõuna-Euroopa kuulub sinna, ma ei tea. Põhjamaades, kuhu ka Eesti paigutub, kütaksime me ühel või teisel viisil elektripirnist puudu jääva soojushulga ikkagi juurde. See pole ehk kohane näide, aga mulle tuli meelde pilt kanalast, kus tibud end suure lambi all soojendavad.
Euroopa Liit võiks rakendada diferentseeritud lähenemist: keelata hõõgniidiga pirnid "soojades" ELi maades ja lubada neid edaspidigi "külmades" ELi maades. Hõõgniidiga pirnide keelustamisest on rääkinud näiteks Austraalia - seal on see igati kohane meede, sest elektrit läheb ruumide jahutamiseks.
Mulle tundub, et hõõgniidiga pirn heidab ka "soojemat", kollakamat valgust kui nn säästupirn, mis annab sinakat kuukuma, aga see on puhtalt maitseküsimus. Ka ei sütti säästupirn kohe täisvõimsusega, vaid vajab aega "soojenemiseks", aga seegi on ilmselt tehnoloogia täiustamise küsimus. Säästupirni vaieldamatu eelis on selle pikem tööiga, ent iseenesest on säästupirn jällegi kallim.
Kindlasti on säästupirnil oma eelised, kuid tavaliste hõõgniidiga pirnide keelustamine ei kanna jahedas kliimas elektri säästuideed välja.
Autor: Mati Feldmann