Kommentaar: Eesti kodud IT-lt Euroopa esiviisikus

Kuigi mitte väga palju aastaid tagasi võrdus suure plasmateleri hind uue sõiduauto omaga, LCD-telerit ja Bluetooth-ühendusega värviprinterit kodus fotode trükkimiseks näidati tehnoloogiamessidel kui suurt imet ning MP3-mängija oli massidele tundmatu imevidin.

Eestis on hinnanguliselt 600 000 leibkonda. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis müüdud kodutarbijaile üle 300 000 arvuti, see on täna kodus igal teisel leibkonnal. Lisaks leiab keskmisest kodust internetiühenduse (see peab olema "sama kiire nagu töö juures"), ka on umbes pooltel juba uue tehnoloogiaga televiisor. Lisame siia ka paljudes kodudes oleva wifi-võrgu, mille leviku osas oleme kindlasti esirinnas.

Veel on kodutarbija ostnud massiliselt printereid, kodukinosid ja stereosüsteeme, veebikaameratest ja MP3-mängijatest rääkimata. Sülearvutite, digifotokate ja ka LCD-telerite hinnad on viie aastaga langenud umbes kaks korda. Baltimaade turg paistis lähiriikidega võrreldes viimastel aastatel silma just kallimate brändide müügikasvu poolest.

Kolmandaks on selge, et suuremate firmade oluliste IT-investeeringute otsustajad ei istu enam Eestis, need otsused tehakse lähitulevikus omanike peakontorites. Efektiivsuse kasv peab tähendama muu hulgas ka protsesside mehhaniseerimist ja organisatsioonide konsolideerumist.

See aasta saab üle pika aja Eestis olema huvitav. Võibolla isegi sama huvitav, nagu oli erastamisperioodil, sest tekivad head võimalused ühinemisteks ja ülevõtmisteks, inimesed on turul liikuma hakanud, peab jälle peaga mõtlema hakkama.

Kohanemistsükli lõpu märgiks saab uus välisinvesteeringute laine, nn Balti kontorite teke, kus Eesti, Läti ja Leedu kontorid koondatakse ühe juhi kätte. Sellele järgneb uus kasv. Loodetavasti ei keera riigivalitsejad vahepeal asja omalt poolt lõplikult tuksi.