Ta lisas, et üllatuslikult osaleb arutelus ka rahandusminister Ivari Padar.
"See on mõnevõrra veider. Vaieldud on, et kitsamas ringis on tunduvalt kiirem ja efektiivsem selliseid kõikvõimalikke raskeid otsuseid teha. See on ka kahtlemata õige ja raske on selle argumendiga vaielda. Aga samas ega demokraatlikus riigis ei saagi otsuste langetamine väga efektiivne, lihtne ja voolujooneline olla. See ongi demokraatliku riigikorralduse suur häda," rääkis Samost.
"Ühiskonnas tekitab selline suurte otsuste langetamise viis umbusaldust, selle väliselt demokraatliku, kuid teatud mehhanismides vähem demokraatliku otsustamisviisi suhtes," sõnas ta.
"Kui viis suhteliselt suvalist poliitikut võivad kokku leppida riigieelarve kärped, siis miks me peaksime väljaspool ruumi, kus seda arutatakse uskuma, et seal ei lepita kokku midagi veel enamat," ütles ta.
"Ei taha paanikat tekitada, aga miks me ei peaks uskuma, et need viis inimest ei aruta omavahel krooni kursi devalveerimist," lisas Samost.
Ajakirjanik ja saatejuht Sulev Vedler lisas, et asi on seetõttu hullem, et see seltskond ei tea, kui palju kärpima peab. Tema sõnul on üheks põhjuseks detsembris uuendatud maksuameti IT süsteem, mistõttu ei saanud osad ettevõtted oma deklaratsioone esitada aasta lõpus, need tilguvad tagantjärgi.
"Seega pole teada kui suur oli riigieelarve auk detsembris ning ei teata ka kui suur osa jaanuaris laekuvast kuulub detsembri arvele. Riik peab kärpima sisetunde aimuses," märkis Vedler. "Rahandusministeerium oleks pidanud ammu ütlema ühe numbri, mida kärpimisel arvesse võtta," lisas ta.