Kohtusaalis võttis prokurör tõepoolest taas üksipulgi läbi kõik ABTG alltöövõtjad ning tehingupartnerid, keda registreeritud aadressidelt ei leitud, kes majandusaasta aruanded ning maksudeklaratsioonid esitamata jätsid, kus oli ametis vaid üks töötaja või polnud sedagi või kui paberites näidatud puidu maht erines neil nimetatud kinnistutelt raiutud tihumeetritest.
Mitmel juhul olid maksudeklaratsioonid esitatud hilinemisega ja alles peale seda, kui maksuhaldur hakkas ABTG tehinguid kontrollima, rääkis prokurör. "ABTG tehingud on fiktiivsed, kuna neis näidatud tehinguid ei toimunud," selgitas ta. Üks tunnistaja ütles näiteks, et sai valgete lehtede ning dokumentide allkirjastamise eest paartuhat kuni kümme tuhat krooni kuus.
Siiani pole üheselt selge, kellele ABTG n-ö võltsitud tehingute eest tasus ja kust välismaale veetud palgid pärinesid. "Kui hiljem selgub, et arvel märgitud isik ei ole tegelik müüja, tuleb dokumendil näidatud summad lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks," selgitas prokurör hiiglasliku tulu- ja sotsiaalmaksunõude tekkimist.
Riigilt tagasi taotletud käibemaks läks kirja petukatsena, kuna maksurevisjoni käigus selgus, et ABTG koostööpartnerid ei olnud seda riigile kunagi tasunud ning summat välja ei makstud. Sotsiaal- ja tulumaksupettust võib prokuröri sõnul lugeda toimepanduks, rääkis prokurör.
Halduskohtus jäi ABTG käibemaksu tagastamise nõudes kaotajaks, kuid kriminaalmenetlus pole nii libedasti sujunud. Äripäeva andmeil loobusid mitmed kahtlustatava seisusest tunnistajaiks ülendatud mehed kohtu küsimustele vastates eeluurimisel antud ütlustest.
Omal ajal lisas "ABTG piinamine" maksuametit juhtinud Aivar Sõerdi tagandamisele vürtsi ja õigustust. Praeguseks on kriminaalasja kohtuni viinud maksu- ja tolliameti jurist Meelis Krautmann ametist lahkunud ja kaks korda on vahetunud ka prokurör.