Lendude vähenemine säästab kaubavedu

Kui veel eelmisel kevadel oli võimalik Tallinnast sõita otselennuga Berliini, Viini või Varssavisse, siis sellest kevadest enam mitte. Lisaks sihtpunktide vähenemisele lõpetab eelmisel sügisel Tallinnast oma viimased reisid teinud LOTile ja flyLALile maist lendamise ka KLM. Kõik see lennukaubavedajate sõnul nende tööd aga oluliselt ei häiri.

"Praegu toimunud vähenemised mõjutavad kaubasaatmise võimalusi tagasihoidlikult. Kõige enam mõjutavad muudatused ilmselt kullerkaupade liikumist, kuna nende kaubagruppide osas on otselennud kõige olulisemad," mainis Sky Partnersi müügijuht Maria Petrushenko.

Ka Ospentos International OÜ omanik Haiti Arendi kinnitas, et lendude ja sihtpunktide oluline vähenemine Tallinna lennujaamast pole ettevõtte tööd kuidagi pidi mõjutanud, sest lennukaubavedudes saadetakse osa kaubast autodega suurtesse lennujaamadesse, mis teenindavad kontinentidevahelisi reisi- ja kaubalennukeid.

"Keerulisem oleks olukord muidugi siis, kui Tallinnast korraldataks kontinentidevahelisi regulaarlende. Nende lendude ärajäämisel oleks lugu märksa keerulisem. Aga et seda ei ole, siis ei ole praegune olukord midagi muutnud. KLMi lendude ärajäämine ei mõjuta kaubavedu kuidagi, sest KLM kaubaveoga ei tegelenudki," toonitas Arendi.

Sellest tulenevalt on jäänud samaks ka tarneajad. Muutus on mõlema ettevõtte esindaja sõnul toimunud üksnes mahtudes ja hindades ning praegu võib prognoosida, et esimesed vähenevad ja teised langevad veelgi.

Ekspordimahud on olnud praegu oluliselt stabiilsemad kui impordimahud, mis on kukkunud järsu sisetarbimise vähenemise tõttu, täpsustas Petrushenko. Hindade ligikaudu 40protsendilise languse on tinginud aga tonnaaži vähenemine, kütuse odavnemine ja ettevõtete karm konkurents.

ASi Schenker lennutranspordi osakonna juhataja Andres Saare sõnul on nad oma tarneahela nii üles ehitanud, et need lennud, mis peagi ära jäävad, nende kliente ei puuduta. "Muidugi, kui selline trend edasi jätkub ja ka näiteks Lufthansa ning CSA Czech Airlines plaanivad lendamise lõpetada, siis peame hakkama küll mõtlema ja uusi võimalusi otsima," selgitas ta.

Siiani on kõik aga toiminud. Lisaks Tallinnale saadetakse palju kaubad teele ka Helsingist ja Riiast, kust on võimalik lennukitele laadida oluliselt suuremaid kaupu kui Tallinna lennujaamast.

Lennutranspordi mahtudest moodustavad 80% Aasiast - Hongkongist, Hiinas, Taiwanist, Jaapanist ja Taist imporditavad komponendid.

Toimuvad ka igapäevased globaalsed pisipakkide kullerveod. Euroopa import on kaetud autovedudega.

Eksport Euroopa riikidesse on samuti kaetud autovedudega. Lennusaadetised lähevad teele aga paar korda kuus, peamised sihtriigid on Brasiilia, USA ja Hiina.

Elcoteqi tootmisvajadusi, toote ning teenuse koguhinda arvestades on lennutransport elektroonika komponentide impordil kõige sobivam. Kasutusel on soodsaim nö Economy lennuteenus, mis on kombineeritud lennu- ja maanteeveost.

Lennuveole alternatiiviks on kasutusel Aasiast merevedu või kombineeritud lend-meri teenus, Euroopast maanteetransport.

Mereveo miinuseks on neli kuni viis korda pikem tarneaeg, mis omakorda tähendab pikemaks ajaks seotud kapitali ning suurendab ostuennustuse ebatäpsusest tulevaid riske kogu tarneahelas.

Oleme teinud viimasel ajal üpris palju investeeringuid kaubavedudesse. Olemasolevate kaubaladude kõrval avame märtsis veel ühe uue kaubalao, mida hakkab kasutama DHL. Suvel avame veel teisegi.