Põlevkivi, kasutamata vara

Paraku on praeguseks hääbunud mõte luua Põlevkivi Tehnoloogia Arenduskeskus. Majandusminister Juhan Parts on toonud põhjuseks, et huvilisi ei jätku, ainult Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikooli huvist ei piisa.

Ise arvan, et pigem jääb puudu riigi huvist, kes peaks olema eluliselt huvitatud säärase uurimissuuna arendamisest. Kõigepealt on tarvis head tahet ja eestvõtmist, siis on võimalik ka raha peale saada.

Rahvusvaheline huvi põlevkivi vastu on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. See tähendab, et ka vastav tehnoloogia areneb suurte hüpetega, mis tähendabki, et me peame ka ise panema rohkem rõhku põlevkivi teadusuuringute arendamisele. On imelik, et meil on ju kõik olemas - maavara, teadlased, ettevõtted -, ja ikka midagi ei toimu.

Oli aeg, kus Eesti oli põlevkivialaste teadusuuringute poolest teistest kaugele eest ära libisenud. Põlevkivi Teadusliku Uurimise Keskus asus Ida-Virumaal, uuringud olid tõsised ning uurijad nimekad oma ala fanaatikud. Praegu oleme oma juhtpositsiooni ammu minetanud. Et edasi minna, peame ikkagi uuesti alustama Põlevkivi Tehnoloogia Arenduskeskuse loomisega.

Teine asi on Eesti Energia poliitika, mis on viinud Ida-Virumaa hävingu äärele. Vähe sellest, et igaüks ajab asju omaette - monopolist Eesti Energia ajab praegu Ida-Virumaal hoopis seda joont, et ajada põlevkiviõliturult minema nii VKG kui ka Kiviõli Keemiatööstus.

Strateegilisi otsuseid pole praegune Eesti Energia juhtkond teinud, lihtsalt on elatud vanast rasvast, liigutades rahavoogusid, mis on saavutatud elektri pideva hinnatõusuga.

Eesti Põlevkivi on juhtima pandud otsustusvõimetud inimesed, kes tuleks vastutusele võtta ettevõtte jaoks läbilastud kahjulike otsuste pärast.

Tänavu lõpevad Eesti Energia juhtkonna lepingud. On õige aeg energiahiiu etteotsa valida uued tegijad.