• OMX Baltic−0,02%317,83
  • OMX Riga−0,77%957,69
  • OMX Tallinn−0,31%2 199,38
  • OMX Vilnius0,00%1 497,91
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,88%10 753,43
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic−0,02%317,83
  • OMX Riga−0,77%957,69
  • OMX Tallinn−0,31%2 199,38
  • OMX Vilnius0,00%1 497,91
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,88%10 753,43
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi seemnekasvatuse agronoom Margus Ess leiab, et kindlasti tasub taimi ise kasvatada, kui inimene tunneb selleks sisemist vajadust. Samas on Ess veendunud, et selline tegevus võimaldab kindlasti ka raha säästa.
"Lisaks on see võimalus lastele vastavaid oskusi õpetada," arvab Margus Ess. "Sageli ei kasvatata ise taimi, kuna arvatakse, et niikuinii ei tule midagi välja, kuna pole võimalusi."
Essi sõnul on ka aknalaual, rõdul ja aiamaal katteloori all võimalik saada igati korralikke taimi - põhiline on vaid omandada oskused, mis mõnevõrra erinevad oskustest tavapäraselt kasvuhoones taimi kasvatada.
Kangur lisab, et kui neid asju ikka ei tea, siis tasuks pigem valmistaimi osta. "Nende valik on väga suur ja saab kohe kasvukohale istutada," märgib ta.
Millist taime ja seemet eelistada, seda on Kanguri sõnul keerukas öelda.
"Kõik on head, aga hübriidsordid enamasti saagikamad," leiab ta. Hollandist toodud juurikatesse, sibulatesse, seemnetesse, taimedesse ja istikutesse suhtub Kangur väga positiivselt.
"Tegemist on maaga, kus taimekasvatus on kõrgel tasemel," ütleb ta. "Juba seemnest alates õige agrotehnika, kasvuhoog sees ja klimaatiliselt ka mitte väga erinev. Samuti on taimed terved, hästi kujundatud ja ilusa juurestikuga." Ka Hollandist pärit lillesibulate valik on Kanguri sõnul väga suur.
Mullatööde puhul tuleks maa ette valmistada ikka ühtemoodi, klassikalisel moel.
"Umbrohi välja, väetis mulda, hästi läbi kaevata, istutada, kohe kasta," loetleb Kangur. "Kui püsikud juba suureks kasvanud ja siis jagades või ümber istutades, tuleks paar päeva taimi varjutada, et vältida vee aurumist taimest, mis pole veel juurdunud."
OÜ Hansaplant Hulgi peaaednik Arnold Hannust ütleb, et kui on isetegemise soov ja ka elementaarsed võimalused taimi külvata või pisitaimedest üles kasvatada, siis alati tasub ise seda ka teha.
"Isetegemine pakub rõõmu ja naudingut ning lisaväärtusena koolitab inimest teda huvitaval alal," selgitab ta. "Valmistaimede ostmine on tegelikult ka möödapääsmatu, eriti kui alles alustad aia rajamist või kui sa just pole fanaatiline isekasvataja."
Hannust lisab, et valmistaimega võidab kõvasti aega. Kui kasvataja on alles suur algaja, siis soovitaks Hannust tal kätt proovida lihtsamate taimedega, nagu näiteks maitsetaimed, köögiviljad ja suvelilled.
"Kogemuste suurenedes tuleks ette võtta püsiktaimed, mis nõuavad rohkem kannatust ja ka vaeva," märgib ta.
Hollandist sisse toodud juurikad, sibulad, seemned ja taimed on Hannusti sõnul kõik sobilikud ka meil kasvatamiseks.
"Tuleks muidugi eeldada, et sisse ei tooda mingeid täiesti külmahellasid liike," ütleb Arnold Hannust. "Seda viimasel ajal eriti enam ei juhtugi, sest sissetoojad on vahepeal ka arenenud ja teadlikumaks muutunud."
Ta lisab, et kaasaegne taimeäri põhinebki suurel määral seemnete, sibulate ja taimede importimisel, sest Eestimaal pole majanduslikult otstarbekas ega tegelikult ka klimaatiliselt sobiv väga paljusid erinevaid taimi suures koguses toota.
"Küll aga võib siinmailgi eri liikide ja sortidega igaüks katsetada n-ö põlve otsas," leiab ta.
Hannusti sõnul ei ole vahet, kas rajada muru või istutada peenrale lilli, mullatöödest iluaianduslikus mõttes on ikkagi kõige olulisem taimekasvatuseks planeeritud ala enne taimede istutamist või seemnete külvamist umbrohust vabaks muuta.
"Enne istutamist on oluline ka istutusala muld läbi kaevata või muul moel kobestada ja kehvapoolse mulla korral sinna ka väetisi või orgaanilisi komposte sisse segada," selgitab ta. "Pärast istutamist jäävad teha vaid mullapinna kobestustööd ja multsimised, hooldustöödest muidugi ka rohimine, kastmine ja pealtväetamine."

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele