Arvo Nõges: börs on Luterma väikeinvestori usaldust kuritarvitanud

Nõges rääkis, et temal kui väikeinvestoril on olnud usk Tallinna börsi, st et börs täidab ka endale võetud kohustusi, milleks on võrdne kohtlemine vastavalt reeglitele, informeerimise kohustus, aruannete esitamise tähtajalised kohustused jne. Sealhulgas on ka see, et ettevõtte vabalt kaubeldav aktsiate osa peab olema 25 protsenti, lisas ta.

„Minu meelest oleks pidanud börs reageerima pärast esimesest teadasaamist, et Lutermam vabalt kaubeldavate aktsiate tase on vähenenud, vastavalt oma võimalustele, mille hulgas oleks siis ka pidanud olema kohustusliku väljaostupakkumise tegemine,“ leidis Nõges.

„Minu silmis ei ole Tallinna börs oma lepingut täitnud piisava hoolsusega ja on võib-olla põhjustanud investoritele kahjusid,“ leidis investor sootuks, pidades silmas Tallinna börsi tegevjuhi Kalle Viksi kommentaari selle kohta, et börsi kui operaatori ja Luterma kui noteeritud ettevõtte vahel on lepinguline suhe, kellel on ka omad kohustused.

2007. a tehtud ülevõtmispakkumise võttis Nõges täies mahus vastu, olles selle üle ka väga rõõmus. „Mul oli siis kümneid kordi suurem portfell Kalevis. See väikene kogus, mis praegu on, on tekkinud hilisemast ajast,“ rääkis ta. Enda sõnul ei ole ta kunagi pidanud Kalevit (Luterma - toim) nii halvaks ettevõtteks, kui see on tundunud turuosaliste meelsust vaadates.

Nõges avaldas arvamust, et vaevalt püüab ta osalust ettevõttes suurendada. „Ju ma siis võtan mingisuguse kaotuse vastu, kui ma otsustan, et ma enne börsilt äraminekut oma osaluse realiseerin,“ märkis ta kahetsusega hääles.

Kolmas variant on tema sõnul jääda selle osaluse juurde ja oodata paar aastat, millal tema hinnangul on Luterma väärtus praegusest turuhinnast oluliselt erinev. Samas möönis ta, et ta ei paigutaks ühtegi kinnisesse ettevõttesse raha või ei paigutaks raha, kui ta ei oleks üks suuromanikest. „Ma tõesti ei oi ole veel otsust langetanud. Kogus ei ole minu enda arvates väga suur, võib-olla tuleb võtta kahjum vastu,“ arutles ta.

Viks rääkis täna juba varasemalt öeldule lisaks, et kindlasti oleks ülevõtmispakkumine väikeinvestoritele kõige parem lahendus, kuid nagu ta juba varasemas kommentaaris ütles, ei saa antud juhul ei börs ega keegi teine nõuda Lutermalt ülevõtmispakkumise läbiviimist.

"Börs arvestas aga otsuse tegemisel muuhulgas ka asjaolu, et Rubla oli poolteist aastat tagasi teinud aktsionäridele ülevõtmispakkumise, mille käigus oli kõigil aktsionäridel võimalik oma osalused soovi korral võõrandada," põhjendas Viks veelkord. "Muide, samasugune praktika on kasutusel näiteks Stockholmi börsil, kus ülevõtmispakkumist reeglina ei tehta ega nõuta."