Anders Tsahkna võis olla õemehe juhitava vähikliiniku päästerõngas

Tallinna Vähikliinik, mille omanik on sotsiaalministeeriumi nõuniku Anders Tsahkna õemees Peeter Padrik, sipleb maksuvõlgades. Kliinikul on maksuameti andmetel üleval 1,4 miljoni kroonine maksuvõlg, millest intressivõlg moodustab ligi 154 000 krooni.

Ehkki nüüdseks on peaaegu kindel, et Tsahkna kinnipidamine möödunud nädala kolmapäeval ja kahtlustuse esitamine mõjuvõimuga kauplemisel on seotud Tallinna Vähikliiniku ja haigekassa vahelise lepingu väljakauplemisega, Padrik seda ei tunnista.

Küsimusele, kas Tsahkna, olles sotsiaalministeeriumi nõunik, on kostnud vähikliiniku eest, vastas Padrik: "Loomulikult oleme olnud ühistel üritustel, kus on arutatud vähiravi korraldust Eestis. Selles pole midagi imelikku. Vähikliiniku eest ta pole kostnud, me pole saanud haigekassalt lepingut, samuti pole saanud neis asjades sotsiaalministeeriumilt tuge."

Küll ei välista ta, et majandusraskused ja kogu skandaal sunnib kliiniku uksed sulgema.

Padriku sõnul on nad pidanud haigekassaga läbirääkimisi lepingu sõlmimise nimel juba enne kliiniku avamist mullu veebruaris.

Küsimusele, miks pole vähikliinikul õnnestunud saada haigekassaga lepingut, vastas Padrik, et haigekassa vastus on olnud üks - seda ei peeta vajalikuks.

"Me pole taotlenud mingeid eraldi hindasid, haigekassal on oma hinnakiri," lisas Padrik.

Mullu veebruaris, kui kliinik avati, olid arstid optimistlikud, nad lootsid leida patsiente Venemaalt ja ka laieneda Soome.

Padrik oli toona kindel, et haigekassaga leping sõlmitakse varem või hiljem.

Keskerakonna ja haigekassa nõukogu liige, endine sotsiaalminister Jaak Aab ei oska haigekassa ja Tallinna Vähikliiniku vahelist suhet kommenteerida.

"Kui kliinikul on maksuvõlg, võis see olla tõesti elu ja surma küsimus. Sellistel juhtudel miks mitte üritada tuttavate kaudu lepingut saada," ütles ta.

Aab ütles, et üldiselt haigekassa ei osta erafirmadelt suures mahus teenust sisse. "Ostetakse siis, kui haigla ei suuda seda teenust pakkuda või on selline valdkond, mida suured haiglad ei paku. Aga ma tunnistan, et mängumaa on siin olemas," lisas Aab.

"Teada on, et Tsahknal on meditsiinisüsteemis huvid, samuti meditsiinitehnikaga seotud firmades ja tema kõrvad paistavad igalt poolt," lausus Aab.

Äripäev küsis eksperthinnangut aastaid meditsiinis tegutsenud arstilt, kes ei soovinud enda nime all Eesti väiksuse tõttu kolleegide tööle hinnangut anda.

Ta möönis, et ehkki selliseid erakliinikuid peaks onkoloogia valdkonnas olema, on küsitav, kas need peaksid alati haigekassa lepingutega kaetud olema.

"Kahtlemata on Tallinna Vähikliinikus kompetentsed arstid, kuid ma ei näe põhjust, miks haigekassa peaks finantseerima seda asutust. Arstidele võib erakliinik oluline ja kasulik olla, kuid mitte alati patsientidele," kommenteeris ta.