- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionifondide II kvartali tootlustel hiiglaslikud vahed
Teises kvartalis olid nii II kui
ka III pensionisamba fondide tootluste vahed Eestis väga suured.
Konservatiivsete fondide tootlused jäid vahemiku 5,60 kuni -1,61 protsenti. Tasakaalustatud pensionifondide tootlused olid 10,41 ja -0,82 protsendi vahel. Progressiivsete fondide tootlused olid 10,76 ja 1,90 protsendi vahemikus. Kolmanda samba pensionifondide tootlus jäi 20,54 ja 0,29 protsendi vahele.
Kui suurima tootlusega pensionifondide tiitlid läksid eri varahaldusfirmadesse (kaks SEB ja kaks LHV), siis neljas kategoorias kolme madalama tootlusega fondid oli Sampol ja üks ERGO-l.
Fondide tootlust mõjutas arvatavasti rohkem see, kui suur oli aktsiate osakaal võrreldes raha osakaaluga. Teises kvartalis väikseima tootlusega II samba progressiivse pensionifondi Sampo Pension 50 teistest madalama tootluse põhjus võib olla raha ja kvaliteetvõlakirjade suur osatähtsus. Viiest suurimast investeeringust kaks olid kuu aega enne kvartali lõppu (värskemad fondiaruanded pole veel avalikud) arvelduskontod – kokku 37,47% fondi varadest. Saksamaa ja Prantsusmaa valitsuse võlakirjades oli 13,01% ja võlakirjafondis DI Euro Corporate Bond Fund 4,93% varadest. Viis suuremat investeeringut moodustasid kokku 55,41 protsenti varadest.
Swedbanki fondil K3 oli 31. mai seisuga rahas ainult 4,3 protsenti varadest, aktsiates 45,4%, võlakirjades 44,5%, kinnisvaras 4,6% ja mujal 1,2%.
SEB Progressiivse pensionifondi varadest 42,9 protsenti olid aktsiates, 37,2% võlakirjades, 4,7% alternatiivsetes investeeringutes ning rahas ja tähtajalistes hoiustes 14,4%.
LHV Maailma aktsiate nimelises teise samba pensionifondis oli 26,2% aktsiates ja 73,8% võlakirjades. LHV Uued Turud pensionifondis oli võlakirjade osakaal 65,4%, aktsiates on 34,6% varadest.
Sampo fondijuht Aari Stalde ütles Äripäevale, et konkreetse kvartali tulemusest olulisem on see, kuidas fondil läheb pikas perspektiivis. Ta märkis, et lisaks tootlustele tuleks vaadata, millise hinnaga (st riskiga) tulemused saavutati.
Sampo pensionifondide 2009. aasta senist tootlust mõjutasid peamiselt kolm tegurit – Eesti varem restruktureeritud investeeringutega seotud allahindlused, aktsiainvesteeringute teadlik madal riskitaluvus ning pikaajalise strateegia prevaleerimine lühiajalise strateegia üle.
"LHV fondide kõrget tootlust seletab aktsiate suurem osakaal kvartali alguses, kui aktsiaturud tegid kõikjal maailmas võimsa tõusu," ütles LHV pensionifonde juhtiv Andres Viisemann. "Alates maist oleme me siiski aktsiate osakaalu vähendad kuna kardame, et maailma majanduse ei kosu veel nii pea."
Pensionifondide teise kvartali tootlused | |
|---|---|
| Konservatiivne | |
| Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad | 5,60% |
| Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad | 4,97% |
| SEB Konservatiivne Pensionifond | 3,87% |
| Nordea Pensionifond C | 3,78% |
| ERGO Pensionifond 2P1 | 2,09% |
| Swedbank Pensionifond K1 (konservatiivne strateegia) | 2,06% |
| Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension Intress | -1,61% |
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele