• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Eesti fondivalitsejate jaoks olid eelmisel aastal ainsaks päästvaks tuluallikaks kohustuslikud pensionifondid, kuna globaalse majanduskriisi tõttu kuivas aktsiafondide äri kokku.
Finantsinspektsiooni andmeil hüppas kohustuslike pensionifondide osakaal Eesti fonditurul eelmisel aastal 32 protsendilt 55 protsendile. Suurenemine tuli peamiselt aktsiafondide arvel, mille kogumaht alanes koguni 17,7 miljardilt 3,5 miljardile.
Kuna teise samba osakuid pole võimalik müüa ning neisse voolas iga kuu pidevalt raha juurde, püsis pensionifondide maht eelmisel aastal stabiilselt 11-13 miljardi krooni vahel ning fondivalitsejad, kes teenivad peamiselt fondide mahu pealt, said hoolimata hävitavast aastast väärtpaberiturgudel oma tasu kätte.
Fondide pool tulust tuli pensionifondidest
Veidi üle kahe aasta tegutsenud varahaldusfirma Avaroni juht Kristel Kivinurm-Priisalm ütles, et nemad ei plaani kindlasti aktsiafondide ning portfellivalitsemise kõrval pensionifonde pakkuma hakata. "Sellega kaasnevad väga suured investeeringud, et üles seada pangavõrk, mille kaudu seda jaeklientidele müüa. Lisaks veel muud kulud, mida fondivalitseja peab katma," ütles ta.
Käivitamiskulude kujukas näide on läinud sügisel alustanud Nordea Pensions Estonia, mis teenis esimesel tegevusaastal 7 miljonit krooni kahjumit. Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel tunnistas, et ettevõtte ja pensionifondide käivitamise kogukulud ulatusid umbes 5,4 miljoni kroonini.
Fondid rivistusid ümber
Aktsiafondide väärtuse vähenemine pani fondivalitsejad tegema ümberkorraldusi nii investeeringute juhtimises kui ka meeskondades.
Sven Kunsingu sõnul korraldas SEB Varahaldus selle aasta alguses mõnevõrra ümber oma investeerimisprotsessi ja koondas aktsiafondide meeskonna Tallinna. "Sel aastal oleme näinud oma aktsiafondide mahus tegelikult tubli kasvu, seda eriti fondide osas, mille investeeringuid juhib SEB Tallinnas baseeruv aktsiatiim, kuid mis on registreeritud Luxembourgis ja Rootsis. Nimetatud fondide maht on kasvanud aasta algusest ligi 50 protsendi võrra umbes 475 miljoni euroni."
Swedbank jätkab kasumlikult ka sel aastal
Swedbanki fondijuhi Jelena Fedotova sõnul olid nii fondifondid, aktsiafondid kui ka institutsionaalsed portfellid eelmisel aastal kasumlikud, kuid aktsiafondide väärtuse vähenemise tõttu tuli kärpida ka kulusid. "See äri jääb ka sel aastal kasumlikuks," lubas Fedotova.
Danske Capitali juhi Silja Saare sõnul koondati tähelepanu aktsiate ning võlainstrumentide omavahelisele jaotusele ning vähendati aktsiainvesteeringute osakaalu umbes viiendikule maksimaalselt lubatust. "Võlakirjainvesteeringutes, mis olid fondis selges ülekaalus, eelistasime samuti jääda konservatiivseks," lisas ta. "Kokkuvõttes tagas selline lähenemine fondidele madalama riski, madalama osakuväärtuse kõikumise ning parema likviidsuse."
ERGO peab plussiks III samba juurdetulemist
Ka ERGO Funds on juhatuse liikme Alo Alunurme sõnul hoidnud teise samba investeeringutes kriisi ajal maksimaalsest märgatavalt väiksemat aktsiaosakaalu. Samuti pidas ta oluliseks kolmanda samba fondide lisandumist ERGO fondidesse.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele