Tallinna Vesi investeerib reoveepuhastusjaama ligi 200 miljonit

Aastatel 2010-2011 uuendatakse tahkeid aineid eemaldavaid võrestikke, elektrialajaamu ning ehitatakse välja täiendav puhastusetapp, eesmärgiga parandada veelgi heitvee puhtust ning eemaldada reoveest rohkem lämmastikku.

Tegemist on nii efektiivsust kui ka keskkonnahoidu suurendava investeeringuga, sest tõhusam lämmastiku reoveest eemaldamine parandab veelgi Soome lahe ning Läänemere puhtust, põhjendas Tallinna Vesi oma börsiteates. Paljassaare reoveepuhastusjaama täiendava puhastusetapina rajatakse biofilter, mille esimesed puhastusmoodulid valmivad 2011 aasta esimeses pooles.

Biofilter kujutab endast reoveepuhastusjaamas üht moodulite blokki, kus mikroorganismidest koosneva biokile abil puhastatakse sellest läbinõrguv reovesi. Biofiltri ülesandeks on lämmastiku eemaldamine reoveest ning selle saavutamiseks vajavad mikroorganismid metanooli. Esialgse kava kohaselt rajatakse 8 sellist moodulit, kuid töödeldava reoveekoguse kasvades on võimalik lisada täiendavaid mooduleid vastavalt vajadusele.

Reovee puhastusprotsessi juures on väga oluline toitainete efektiivne eemaldamine heitveest, et ümbritsevasse keskkonda tagasi suunatud puhastatud vesi ei rikuks looduse tasakaalu. Lämmastik on toitainena vajalik meretaimestiku kasvuks, kuid samuti soodustab see meres vetikate vohamist, mis omakorda viib keskkonnast välja hapniku, jättes meres elutseva floora ja fauna ilma eluspüsimiseks vajalike aineteta.

Tallinn kuulus aastaid nn. HELCOMi reostusallikate nimekirja, selle peamiseks põhjuseks oligi liigne toitainesisaldus puhastatud reovees. 2004. aastal ehitati Paljassaare reoveepuhastusjaam ümber üldlämmastiku efektiivsemaks vähendamiseks ning selle tulemusena eemaldati Tallinn HELCOMi nimekirjast aastal 2006. Jätkuv lämmastikukoguse suurenemine seoses elukvaliteedi üldise kasvuga tähendab, et reoveepuhastusjaamal tuleb teha rohkem pingutusi toitainete eemaldamiseks reoveest ning biofiltri abil on selle saavutamine võimalik.