Brüsseli mõttekoda: euroga liitumine vajab uusi reegleid

See on osa ulatuslikumast analüüsist, kus eri volinikele läkitatud memode kujul on kaardistatud olulisemad teemad majanduse vallas, millega uutel volinikel Euroopa Liidus tegelema tuleks hakata. „On olemas selge oht, et praegune kriis jääb ajalukku sündmusena, mille järel Euroopa pöördumatult kaotas nii oma majandusliku kui poliitilise mõjujõu,“ alustab dokument olukorda ilustamata pikema jututa.

Rahandusvoliniku prioriteetide seas on muuhulgas uus strateegia euroala laiendamiseks. Mõttekoja hinnangul eeldab see seniste kriteeriumide täielikku ümbervaatamist.

„Senine formalistlik lähenemine tuleb kõrvale heita“, kirjutavad memo autorid. Vaja on euro eeliste ja puuduste põhjalikku analüüsi nii lühikeses kui pikas perspektiivis. Samuti hinnangut, millise kursiga peaksid uued liikmesriigid oma valuutad siduma ning kas ja kuidas restruktureerida valuutas võetud laenud. Riikidele, kes tahavad euro käibele võtta, tuleb anda teekaart selgete ja majanduslikult põhjendatud tähistega praeguste ja tänaseks juba ajast ja arust kriteeriumide asemel, märgivad autorid. Tagumine aeg on taastada protsessis majanduslik loogika seadustähe tagaajamise asemel, millel seni on domineerida lastud (suures osa mugava vabandusena laienemise edasilükkamiseks).

Euroga liitumise kriteeriumid kehtestati selleks, et seada majandusloogika poliitikast kõrgemale, mitte aga selleks, et juriidiline loogika majandusloogika üle valitseks, kirjutavad autorid.

Ühtlasi on selge, et uutes liikmesriikides seni kiire majanduskasvu taganud mudelid ei pruugi kriisi järel enam toimida ning nii on neile riikidele vaja ka uut kasvustrateegiat.

Autorid kritiseerivad teravalt euroala stabiilisuse tagama pidanud nn stabiilsus- ja kasvupaketi hambutust, märkides samas positiivse poole pealt, et turgude distsiplineeriv toime on kriisis taastunud. Kui Euroopa sanktsioonid norme eiravatele riikidele on vaid „kauge ähvardus“, siis võimalikud probleemid eelarvedefitsiidi rahastamisel on vägagi reaalsed. Kriitikat saavad nii euroala rahandusministritest koosnev eurogrupp kui Euroopa Komisjon, mis pole kriisis suutnud initsiatiivi haarata.

Uue rahandusvoliniku oluliste strateegiliste sihtide seas euroala uue strateegia kõrval nimetavad memo autorid veel ka koordineeritud tegevuskava riiklike tugimeetmete lõpetamiseks, uut hõive- ja kasvustrateegiat kogu Euroopale, koordineeritud kava kriisi ajal paisunud hiigeldefitsiitidest väljarabelemiseks ning ELi jõulisemat esindamist rahvusvahelisel areenil, kus kasvab selliste koostöövormide tähtsus nagu suuri riike ühendav G20.