Ain Kaljurand: transiit võiks olla meie ekspordi kasvumootor

„Peame lisaväärtust looma. Transiidist võiks juba täna saada Eesti ekspordi kasvumootor,“ uskus Kaljurand, pöördudes ka saalis viibijate poole ja kutsudes neid üles kaasa mõtlema, kuidas seda teha.

Lisandväärtuse loomisest rääkides nimetas ta ka n-n esimesi pääsukesi. „On olemas rida terminaale, kes segavad terminaalis oma kaupa, mida vajavad sihtturud. On terminaale, kes pakendavad puistekaupu, on olemas ettevõtteid, kes selle asemel, et lihtsalt transportida läbi Eesti, ladustavad ja kleebivad sinna peale vastava riigi maksumärgi ning saadavad sihtturgudele,“ rääkis Kaljurand.

Kaljurand esitas retoorilise küsimuse, selle asemel, et kümned miljonid tonnid naftasaadused läbivad Eesti, ilma et nad siia oma jälje jätaks, miks võiks me mõelda nende saaduste ümbertöötlemisele, nagu see toimub Amsterdamis. Samamoodi nagu Hiinas komplekteeritakse autosid, võiks seda teha Eestis, leidis Tallinna Sadama juht.

Hetkeseisust rääkides, tõdes Kaljurand, et buumi ajast on meil piisavalt ressurssi, ent mahtude taastumist 2007. aasta tasemele ei ole põhjust oodata. „See annab meile võimaluse otsida uusi lahendusi,“ tõi Kaljurand välja positiivse poole.

Samas varitseb Eesti transiiti oht, kuna me ei ole atraktiivsed suure turu kontekstis. „Kui me ei suuda juhtida eksporti, importi, siis hakkab transiit liikuma läbi Soome, mis aga vähendab meie konkurentsivõimet ja maailmaturgudele on keerulisem pääseda,“ rääkis ta.

Transpordi tulevikumudel, kuidas saaksime transiiti Eestisse kinnistada, peitub meie olemasolevates vabades kohtades. „Võimalused selle realiseerimiseks on olemas, kuna meil on perspektiivsed sadamad, nagu Paldiski lõunasadam, Sillamäe sadam, Muuga sadam,“ tõi Kaljurand näiteks. „Eesti suurim konkurentsieelis on asukoht, mis on unikaalne.“

„Kui me hindame 24 tunni kaubatranspordi raadiuses olevat tarbijaskonda, siis ületab see 150 mln tarbijat, mis on väga märkimisväärne hulk,“ põhjendas Kaljurand, viidates ka Eesti sügavatele sadamatele, kus saab aastaringselt navigeerida, teha seda praktiliselt jäävabalt, mida paljud teised sadamariigid teha ei saa.