- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: masu rõhub tootjahindu edaspidigi
Statistikaameti andmetel tõusid
tootjahinnad töötlevas tööstuses eelmise kuuga võrreldes 0,1%, aastataguse
perioodiga võrreldes olid hinnad 3,1% madalamad, kommenteeris
majandusministeerium.
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest prognoosis enamus hindade püsimist praegusel tasemel. Edasist hinnalangust peeti tõenäolisemaks metalltoodete tootmises.
Nõrga nõudluse tõttu on tootjahinnad surve all praktiliselt kogu Euroopas, sarnased arengud iseloomustavad ka ekspordi- ja impordihindu.
Septembris hinnalangus toiduainetööstuses mõnevõrra pidurdus, ulatudes aastases võrdluses 5,6%ni. Üldistele trendidele vastupidiselt käitus lihatööstus, kus hinnad tõusid aastaga 6,4%. Endiselt jätkub hindade vähenemine piimatööstuses, aastane langus oli seal viimaste aastate suurim, ulatudes 21,1%ni. Edasised arengud sõltuvad paljuski tarbijate ostujõu taastumisest ning pakkumise tagasitõmbumisest nende tootjate arvel, kes ei suuda niivõrd madalate hindade juures konkurentsis püsida.
Ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmises olid tootjahinnad enam kui kümnendiku võrra madalamad kui aasta tagasi. Metallide hinnad on tugevasti langenud, ka ehitusmaterjalide puhul võib täheldada tootmissisendite (palgad, materjalid) odavnemist. Hinnatõus iseloomustas jätkuvalt keemiatööstust (6%), kuid pärast aasta alguses toimunud hindade kasvu on hinnatase püsinud sektoris stabiilsena. Teistes harudes olid tootjahindade muutused tagasihoidlikud.
Septembris toimusid ekspordi- ja impordihindade osas sarnased muutused. Eelmise kuuga võrreldes tõusid hinnad võrdselt 0,2% ja aastane langustempo pidurdus 0,1 protsendipunkti võrra. Ekspordihinnad olid eelmise aasta septembrist keskmiselt 5,1% ja impordihinnad 6,8% madalamad. Ekspordihindade kuist hinnatõusu mõjutas enim toiduainete ja jookide väljaveo hindade kasv. Impordihinnad tõusid kuuga enim puidu ja puittoodete osas.
Kui eelmisel kuul palgi ekspordihindade langus pidurdus, siis septembris see kiirenes taas mõnevõrra (aastane langus -32%). Metallitootmises on ekspordihinnad püsinud alates juunikuust 30% võrra aastatagusest perioodist madalamad. Hinnalangus on süvenenud jätkuvalt keemiatööstuses (aastaga -12%), tulenevalt nõrgast välisnõudlusest. Oluliselt on aeglustunud siiani ainsana kiire hinnatõusuga olnud turba ekspordihinna kasv (19%lt 9%ni), mille taga on aga eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Aastaga on suutnud veel ekspordihindu tõsta rõivatootjad, viimastel kuudel on kasv ulatunud 4–5%ni.
Septembris püsisid naftasaaduste impordihinnad peaaegu eelmise kuu tasemel ja aastane hinnalangus oli samuti 31%. Metallide sisseveohinnad olid endiselt ligi viiendiku võrra aastatagusest perioodist madalamad. Puidu ja puittoodete impordihinnad tõusid kuises võrdluses taas paari protsendi võrra, mis viis aastase langustempo minimaalseks (-1,5%). Siseturul on puidu hinda kergitama hakanud nõudluse suurenemine energeetikasektoris.
Järgnevatel kuudel võib jätkuda ekspordihindade mõningane surve ülespoole, tulenevalt välisnõudluse stabiliseerumisest. Impordihindu võib taas mõjutama hakata nafta maailmaturuhinna tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele