Üleeile avaldas kolmanda kvartali tulemused Swedbank, eile SEB kontsern. Mõlemad teenisid kahjumit - SEB 589 miljonit ja Swedbank 323 miljonit krooni, kuid üldjoontes ei ole tulemused halvad ning pankade juhtkonnad olid tulemusi kommenteerides juba pisut optimistlikumad kui suvel.

Pankade tulemused on majanduse oluline indikaator. Kui vaadata muidu ka kiitmises napisõnaliste pankade tippanalüütikute sõnumeid lähemalt ning arvestada ka Eesti Panga eile avaldatud sügisprognoosi (olulisim: keskpanga meelest on Eestis veel võimalusi võtta euro kasutusele aastast 2011), siis võime kergendusega nentida, et masu näitab lõpuks ometi väsimuse märke ning Eestis selgemalt kui Lätis ja Leedus.

Kuigi Baltimaade olukorda peetakse endiselt keeruliseks, näeb SEB juht Annika Falkenberg stabiliseerumise märke. Ka Swedbanki finantsjuhi Erkki Raasukese sõnul on Balti riigid jõudmas alale, kus põhi hakkab kätte paistma.

Ehkki Rootsi pangad kipuvad endistviisi üldiselt rääkima "Balti riikidest", märgatakse-mainitakse lõpuks ka erinevusi kolme riigi vahel. Swedbanki hinnangul on Balti riikidest Eestis positiivsed suundumused tugevnenud. "Eesti eristub selgelt ja paistab tugev, Läti ja Leedu on nõrgemad," märkis kontserni juht Michael Wolf.

"Positiivseid suundumusi" kokku väga palju ei saanud, ometi on meil juba midagi nimetamist väärt: viivislaenude juurdekasv on aeglustunud, septembris nende osa meil isegi vähenes, pankade laenukahjumid ei ole suurenenud.

Eesti eristub siingi selgelt oma lõunanaabreist, näiteks SEB 2,642 miljardi Rootsi krooni suuruses laenukahjumi eraldises on Eesti osa vaid 212 miljonit, Lätil on see 941 miljonit ja Leedu arvel 1,489 miljardit. Pangad on bilansid enamalt jaolt puhastanud, Swedbankil on veel üleval lubadus kompenseerida PDFi teisele pensionisambale tekitatud kahju.

Pankade tegevustulud on võrreldes teise kvartaliga suurenenud, SEB-l näiteks 8 protsendi võrra. Pangandusprofessor Mart Sõrg pidas seda rõõmustavaks märgiks, mis näitab, et pankade aktiivsus on kasvanud ja see võib aidata vedada ka majanduse käima.

Swedbanki järgi on langus peatunud ja ka SEB meelest on SKP vabalangus läbi. Läti ja Leedu kahanevad ka järgmisel aastal, aga Eesti jääb juba nulli. Pankade prognoose kommenteerides märkis ka Sõrg, et eks see masu üle saama hakkab.

Hea märk on, et pangad tunnistavad enda olulist osa Balti riikide tasakaalutuse tekkes, ja see, et tunnetavad ka vastutust kriisist väljarabelemisel. Lugesime meiegi siit välja, et pangad tahavad hakata majanduse vereringet tasapisi taastama. Ilmselt on pangad esimesest suurest ehmatusest toibumas ning mõistavad, et kriisist saavad majandused üle koos pankadega, mitte kumbki eraldi.

Autor: ÄP