Hiina majanduskasv sai hoogu juurde

Väga suure tõenäosusega suudab Hiina majandus saavutada tänavu sihiks seatud 8%se SKP kasvu, ütles Hiina asepeaminister Li Keqiang.

Aasta esimese üheksa kuuga on Hiina SKP kasvanud 7,7%. Kogu kasv on tulnud sisenõudluse arvelt, vahendas agentuur Bloomberg.

Hiina majanduse senise kasvumootori ekspordi järsule langusele, mis on kestnud juba 11 kuud, vastas Hiina valitsus ulatusliku majanduse stimuleerimise kava (586 miljardit dollarit) ning rekordiliste pangalaenudega – kokku ulatuvad laenud tänavu juba 1,27 triljonile dollarile. Lisaks peatati läinud aasta juulist jüaani tugevnemine dollari suhtes, et toetada nii oma eksportkaupade konkurentsivõimet.

Investeeringud fikseeritud varasse linnapiirkondades, mis on olnud kasvu peamiseks mootoriks, kasvasid tänavu kolme esimese kvartaliga 33,3%. Riikliku abipaketi rahast on rajatud teid ja elektrijaamu. Septembris kasvas jaemüük aastatagusega võrreldes 15,5% ning tööstustoodang 13,9%.

Nüüd on Hiina valitsuse järgmine ülesanne ergutada riigi asemel kulutama firmasid ja majapidamisi. Välisnõudluse kollaps on jätkuvalt ränk.

Valitsus ise on aga dilemma ees. Kui nüüd riigi raha majandusest välja tõmmata, võib SKP tuleval aastal uuesti langusesse pöörata. Kui aga rahapoliitikas veelgi järgi anda, ähvardavad aktsia- ja kinnisvaraturul paisuda uued mullid.

Juba on Hiina ametivõimud esimest korda kriisi puhkemisest nimetamas inflatsiooniohtu. See võib tähendada, et valitsus piirab pankade laenutegevust või laseb valuutal jälle tasapisi tugevneda. Praegu annab siiski alles tooni deflatsioon – septembris alanes tarbijahinna indeks 0,8%.