Esiteks ootaks ära, millistel tingimustel ja kui kiiresti riigiosalusega kindlusselts käima läheb, seejärel võiks öelda ka kiidusõnu riikliku krediidikindlustuse andmise kohta, leiab ASi Viljandi Aken ja Uks juht Rain Hüva.
"Palju sõltub sellest, kuidas see käima läheb," ütles Hüva. Ta kurtis, et umbes pool aastat tagasi hakkasid erinevad kindlustusfirmad suhtuma Balti äridesse väga kriitiliselt, nii siiapoole müügikindlustuse kui siit äramüügikindlustuse andmisel. "Sellega on pidevalt üks jama olnud. Me oleme pankade kaudu kindlustanud, aga see on päris suur ettevõtmine. Kogu aeg tuleb selle nimel tegutseda, et need asjad töötaks," rääkis Hüva.
Eesti peaks Balti riikidest selgelt välja joonistuma, et ta ei ole selline mädaauk kui Läti ja Leedu, arvas Hüva. "Siis hakkavad kindlustusseltsid uuesti tagasi tulema," kostis ta. Aasta pärast võiks olla siis juba hoopis teine pilt. "Kevad on lakmuspaber. Kui ikkagi kevadel on jalad maas ja laevanina püsti, siis ma arvan, et siis tulevad kõik krõbinad jälle tagasi," oli mees optimistlik.
KredEx väljastab ka ise krediidigarantiisid, aga seda skeemi oli vaja tugevdada. Mõttekas on luua krediidikindlustusselts, mis kuulub küll riigile, aga tegutseb nagu iga teine kindlustusselts. Siis saame ELi suunal, kus Rootsi ja Saksamaa on suurimad partnerid, pakkuda kindlustust, mis omakorda võimaldab faktooringut saada.
Üks mõte on ka selles, et üritada pakkuda sellist katet, et kui on tarnija välismaal, siis kindlustame ära, et Eesti ettevõte ikka maksab.
Sellistes kohtades, kus see on lubatud, võib kasutada ka riigi edasikindlustust. Kui on vähegi selge tehing ja mõistlikult struktureeritud, siis ega meil müüja suhtes mingeid nõudeid ei ole. Võib olla ka alustav ettevõte või spetsiaalselt mingiks tehinguks loodud ettevõte. 20-25 mld krooni käivet aastas võiks olla see, mida loodav kindlustusselts võiks üldse kindlustada.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini