LHV pensionifondi vahetusest: kindlasti tehti otsuseid ka teadmatusest

Inimeste arvu ei osanud Oja öelda. „Ilmselt mujal peab inimene üsna täpselt teadma, millist avaldust tal on vaja esitada. LHV pensioniportaalis oleme üritanud seda protsessi inimese jaoks loogilisemaks teha,“ rääkis ta, kus süsteem ütleb, et soovides midagi teha, antakse juba õige avaldus ette.

Mis avaldusi puudutab, siis arvas Oja, et lihtsam süsteem õnnestuks teha küll, ning seega loodab ta, et järgmise seaduse muudatustega võetakse ka see teema ette. „Avaldusel võiks olla selgem nimi ja täna on erinevaid avaldusi liiga palju. Võiks olla kaks avaldust: maksete suunamine ja osakute ümbertõstmine,“ pakkus Oja välja.

Ta selgitas, et täna on veel lisaks valiku avaldus ja valiku avalduse muutmise avaldus, mis on mõeldud pensionifondiga liitujale. „See on sama funktsiooniga, nagu sissemaksete suunamine ja ka blanketi sisu on sama, aga vorm on eraldi,“ märkis Oja, kusjuures see on ka tekitanud valele blanketile esitatud avalduse probleeme. Näiteks pensionikeskus.ee leheküljel ei ütle Oja sõnul süsteem ette, mida ta täitma peab, vaid inimene peab ise teadma.

Kui inimesel on juba maksed kuskil fondis, millega ta on rahul, aga peale selle on tal veel kogunenud aastate jooksul nelja erineva fondi osakuid, millest kahe osakuid tahab ta üle viia, aga kahte ei taha üle viia, siis kui maksete suunamine ja osakute vahetamine on lahus, siis Oja hinnangul on inimesel oma võimalustega rohkem mänguruumi.

Üks probleem on Oja hinnangul veel seotud maksete jätkamisega üldse. „Probleem on selles, et maksete jätkamise avaldus on iseseisev ja fondi valiku avaldusega ei ole kuidagi seotud,“ toonitas ta. Näiteks kui tehakse avaldus, soovides suunata pensionifondi maksed LHV mingisse fondi, siis selleks, et maksed üldse teise sambasse jätkusid järgmisest aastast, siis tuleb selleks teha eraldi maksete jätkamise avaldus.