Kirisaadetiste kohale toimetamine
on nö postituru magusaim pirukas, mille üle lausa kakeldakse, rääkis
konkurentsiameti korraldatud üritusel ameti sideteenuste juhataja Margus
Kasepalu.
„Arvete koju toomine on see koht, mille pärast tapeldakse, sest kes kohast ilma jääb, on paari aasta pärast surnud,“ ütles Kasesalu. Tema sõnul on kirisaadetiste kohale toimetamine see kõige magusam, vaatamata asjaolule või just selle tõttu, et ka selles valdkonnas on käibed ja mahud oluliselt langenud võrreldes mullusega. „Postiturul on paar kolmsada miljonit krooni vähem sel aastal,“ lisas ta, kinnitades, et järgmine aasta prognooside kohaselt nii hull ei ole ja maht jääb umbes 30 miljoni krooni peale. Kasepalu sõnul oli 2008. aastal postituru käive 1,2 miljardit krooni.
Käesoleval aasta lõpptulemuseks kujuneb Kasepalu sõnul kirisaadetiste mahu langus neljandiku võrra võrreldes 2008. aastaga. Viimane on tema sõnul seotud ka e-riigi ja e-arvete teed minemisega.
Peale postituru avamist 1. aprillist 2009 tuli välja mõelda uus süsteem, kuidas riik universaalset postiteenust üleval hoida ja rahastada saaks, rääkis Kasepalu ning lisas, et riik pani läbi avaliku konkursi teenuse osutamise Eesti Postile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Posti ebamõistlike kulutuste katmiseks aga kehtestati UPT maksu määrad mahu järgi: lihtkiri 2.30 kr/tk, tähtkiri 18.90 kr/tk, väärtkiri 18.90 kr/tk ning postipakk 0 kr/tk. „See näitab ka, et ega teenus väga odavaks minna ei saa,“ rääkis Kasepalu ning lisas, et nimetatud numbritele lisandub ka näiteks postiteenuste ostmine ja käibemaksu kulud.
SmartPost ja Eesti Post hõõruvad
Esmalt ütles Kasepalu Ekspress Posti kiituseks, et läbi viidud kontrolli käigus sai ettevõte võimalikust 100%-st 100, viidates, et Eesti Post võiks veelgi täiustuda ja paraneda.
Veel tõi ta välja, et SmartPosti ja Eesti Posti vahel on käimas „hõõrumine“. Kasepalu nimetas sellist nn hõõrumist heaks asjaks ja arvas, et konkurentsiametil praegu momendil oma nina sinna toppida ei ole vaja. Ta lisas, et isegi kui seal võiks olla väike seaduse rikkumine, on vaja lasta ettevõtetel enne omavahel kokkuleppele saada ning siis otsustatakse edasine. „Paljudel juhtudel suudavad ettevõtjad omavahel täiesti seaduspäraselt oma probleemid ära lahendada,“ lisas ta.
Kasepalu kinnitas, et nii ei toimi konkurentsiamet alati ja igas olukorras, et enne, kui sekkuma hakatakse, oodatakse.