Sellise järelduse teeb Rootsi finantsinspektsioon (FI) eile avaldatud hinnangus riigi finantssüsteemi stabiilsusele. Suurimaks ohuteguriks on jätkuvalt Rootsi pankade Balti riikides hapnev laenuportfell.

"Ükski neljast suurpangast ei vaja praegu kapitali juurde ja kõik tulevad toime ka kõige ekstreemsemas olukorras," ütles eile FI analüütik Masih Yazdi hinnangu esitlusel.

Must stsenaarium pankade jaoks käivituks, kui majanduslangus lääneriikides jääks pikalt kestma ning lisaks Balti riikidele ja Ukrainale tuleks laenukahjudele arvestatavat lisa Põhjamaadest.

Rootsi nelja suurpanga SEB, Swedbanki, Nordea ja Handelsbankeni laenukahjumid kasvaksid sellisel juhul kolme aasta vaates (aastani 2012) kokku keskmiselt 340 miljardile kroonile ning Swedbanki ja SEB tulud laenukahjumeid ei kataks.

FI hindab selletaolised arengud siiski vähe tõenäoliseks, ehkki nendib, et välistada neid ei saa.

Üdiselt on praegu siiski paremini läinud, kui FI veel suve hakul arvata julges. See tähendab, et laenukahjumite kasv peatub tõenäoliselt varem ja kahju kogusumma tuleb väiksem, ütles Masih Yazdi.

Enamikul turgudel jõuavad laenukahjumid tipust läbi 2009/2010 aastavahetuse ümber, Swedbankil FI põhistsenaariumi järgi selle aasta jooksul. Kokku küüniksid suurpankade laenukahjumid 175 miljardile Rootsi kroonile ning moodustaksid keskmiselt 3,06 protsenti välja antud laenude mahust.

Kui aga käivitub FI sünge stsenaarium, kasvavad Swedbanki laenukahjumid 7,19 protsendile ja SEB laenukahjumid 6,75 protsendile.

Mõlemal juhul on Rootsi suurpankadel piisavad puhvrid, et minimaalsed kapitalinõuded täita. Nii jääb Rootsi finantsinspektsioon kevadise hinnangu juurde, et praeguses olukorras ei ole pankadel vaja oma kapitalibaasi täiendavalt tugevdada. Kõik pangad on viimase aasta jooksul aktsionäridelt raha juurde küsinud, Swedbank isegi kaks korda.

Balti riikide osakaal moodustab Rootsi suurpankade laenuportfellis 3-12 protsenti ja FI ei näe siit pankade maksevõimele ohtu. Küll aga võib uus turbulents piirkonnas muuta Rootsi pankadel raskemaks enda finantseerimise, märgib inspektsioon.

Võimaliku devalveerimise kohta märgib FI, et pankade laenukahjumid tulevad kokku enam-vähem sama suured nii devalveerimise kui ka n-ö sisemise devalveerimise korral (palkade alanemine, eelarvekärped). Buumi ajal paisunud defitsiitidest tuleb aga Balti riikides lahti saada.

Laenumahtudest kirjutab FI, et laenuportfelli vähenemise Balti riikides selle aasta jooksul on tinginud nii ettevaatlikum uute laenude väljastamine, vanade laenude tagasimaksmine kui ka laenukahjumite mahakandmised.