Eesti Panga tulud sulavad

Võrreldes mullusega on kärbitud pea kõiki valdkondi. Eesti Panga pikaajaline eesmärk on hoida kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) võrreldaval tasemel varasemate aastatega. Kuna sularahakulud on aastate võrdluses väga erinevad, on need kulud võrdlusest välja jäetud.

Kui 2009. aasta keskpanga eelarve maht oli 0,116% SKPst, siis 2010. aasta eelarve puhul on sama näitaja 0,115%. Seejuures on 2010. aasta eelarve võrdlusbaasiks kasutatav prognoositav 2010. aasta SKP maht väiksem kui aasta varem.

Keskpanga personalikulud on planeeritud mullusega võrreldes pea miljoni krooni võrra väiksemana, ulatudes 121,5 miljoni kroonini.

Suurimad investeeringud on järgmisel aastal seotud sularahakäitluse ja infotehnoloogia viimisega euroala nõuetega vastavusse.

Finants- ja majanduskriisi tõttu on arenevates riikides intressid langenud tasemele, millest madalamale minek on vähetõenäoline. Kaks edasist arenguvõimalust – intresside püsiv madal tase või intresside tõus – viivad mõlemal puhul Eesti Panga välisvaluutareservide tootluse madalaks. Sellest lähtuvalt vähenevad olulisel määral Eesti Panga tulud 2010. aastal.