• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 01.02.10, 09:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Borg: eelarveülejääk kirjutada seadusesse

Täna päevalehes Dagens Nyheter avaldatud arvamusartiklis kirjutab Rootsi rahandusminister Anders Borg, et Rootsi peaks veelgi tugevdama eelarvedistsipliini, mis on riigi üleilmsest finants- ja majanduskriisist edukalt läbi aidanud.
Ülejäägis riigieelarve tuleks sätestada seadusega nii nagu on seadusega sätestatud riigieelarve kulude piir, kirjutab Borg. See tagaks, et „meil on tagavarad, kui uus kriis puhkeb“.
Rootsi on suutnud oma avaliku sektori finantsid korras hoida hoolimata sellest, et riik on majanduskriisi leevendamiseks rakendanud ulatuslikke fiskaalpoliitilisi meetmeid. Nii 2009. kui 2010.aastal on Rootsi neid väheseid riike ELis, mille eelarvedefitsiit on alla 3% SKPst. Ka riigi võlakoorem 45% SKPst jääb alla euroala keskmisele 85%le.
„See ei tulene üksnes alahoidlikust poliitikast kriisi ajal, vaid ka sellest, et kogusime reserve juba enne kriisi,“ kirjutab Borg.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nüüd tahab Borg korras riigifinantside aluseks olevat eelarvepoliitilist raamistikku veelgi tugevdada.
„Eelarvepoliitikas seatud konkreetsed eesmärgid ja reeglid ning distsiplineeritud eelarveprotsess vähendavad riski, et eelarvepoliitilised otsuse tehakse väga lühikesest perspektiivist lähtudes,“ kirjutab Borg. Et ajutiste suurte tulude baasilt ei kasvaks välja püsivaid suuri kulusid.
Ülejäägi suurus võiks olla 1% SKPst.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele