Rüütli: ellu tuleb jääda ka pärast eurot

"Eesti riik peab toimima ja rahvas ellu jääma ka pärast eurotsooniga liitumist," ütles Rüütli tänasel tööpuuduse arutelul riigikogus.

Rüütli tõi eeskujuks riike, mis on töökohtade loomise ergutamiseks ja tööpuuduse sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks rakendanud maksupoliitilisi meetmeid -miljardites eurodes abipakette ettevõtluse arendamiseks, töökohtade säilitamiseks ning majanduskeskkonna stabiliseerimiseks. Samuti on mitmed riigid vähendanud tööandjate makstavaid sotsiaalmakseid.

"Tuleb tunnistada, et ka Eestis on tekkinud olukord, kus ettevõtjal, kes saaks pakkuda poole kohaga tööd, ei ole mingit võimalust inimest palgata, sest maksukoormus osalise tööajaga töötajal on ikka väga proportsioonidest väljas," rääkis Rüütli.

Sisenõudluse toetamise vajadust arvestades on sotsiaalkulude kärpimine riigieelarve tasakaalu viimiseks majanduslikult kahjulik. Pensionid, peretoetused, puudega inimeste abiraha ja muud sotsiaaltoetused elavdavad tarbimise kaudu otse ja vahetult Eesti majandust, rääkis Rüütli.

Koostada tuleks haridusstrateegia, mis arvestaks Eesti vajadustega ettevõtluse innovatsiooni valdkonnas ning arendaks inimeste sotsiaalseid oskusi.

Rüütli hinnanful on oluline maaregioonide konkurentsivõime tõstmine. "Ligi 1/4 maarahvast elab allpool vaesuspiiri. Maapiirkonnad tuleb tõhusate ühistranspordivõrgustikega siduda tõmbekeskustega, tugevdada omavalitsuste suutlikkust teenuste osutamisel tulubaasi suurendamisega, arendada välja omavalitsuste tõhus koostöötasand hariduse ja transpordi arendustegevuse korraldamiseks, jätkata maapiirkondades investeeringuid infrastruktuuri, arendada välja kogukonnateenuste võrgustik side-, panga- ja kaubandusteenuste näol," rääkis Rüütli.

Vajalik on regionaalne tasakaalustatus. "Tegelikult puudub meie Vabariigi Valitsusel alates 2007. aastast selle regionaalarengu strateegia rakenduskava," süüdistas Rüütli.

Ettevõtluskeskkonna parandamine.

"Oluline on leida piir, kui palju riigi tuludest peab laekuma tarbimismaksudest ja tööjõumaksudest, kui palju muudest maksudest. Ettevõtete üldist maksukoormust tõstmata tuleb kaaluda ettevõtete tulumaksu uuesti kehtestamist ning rakendada maksusoodustusi teadus- ja arendustegevusega tegelevatele ning eksportivatele ettevõtjatele," olid Rüütli ettepanekud.

Rüütli soovitas päraste eurokriteeriumide täitmist tõsiselt kaaluda käibemaksu viimist uuesti 18%-le. "Sel moel suurendame Eesti konkurentsivõimet naaberriikide ees," lisas ta. "Selleks, et parandada inimeste toimetulekut, tuleks kaaluda varasemate erisuste sisseviimist, sh rakendada vähendatud määras käibemaksu põhitoiduainetele."

Ausa konkurentsi tagamise valdkond tuleb üle vaadata, rääkis Rüütli. "Praegu kehtiva põhimõtte kohaselt käsitletakse turgu valitseva kriteeriumina vaid vähemalt 40%-list turuosa omavat ettevõtet. Ausama konkurentsi tagamiseks tuleb seda kriteeriumi vähendada 15%le, mis on Eesti oludele kohane," ütles ta.