Josing: nafta hind mõjutab Eestit enim

„Eurole üleminekut ei mõjuta hinnatõus ka selles mõttes, et Maastrichti kriteeriumil aluseks võetu on viimase 12 kuu keskmine. Muidugi tuleb arvestada, et nafta hind mõjutab kõiki arenenud riike. Aga meid mõjutab see rohkem,“ rääkis Josing.

Ta selgitas, et kuna Eesti on ebaefektiivsem ning meie majad ei hoia sooja ning kliima on teine kui lõunapoolsetes riikides, on kütuste osakaal meie ostukorvis suurem. „Peame arvestama, et Eestis turg on üldse heitlikum,“ rääkis Josing ning nentis, et kui toidukaupade hinnad maailmas 2008. aasta lõpus ja eelmise alguses tõusid 10-20%, siis Eestis jäi hinnatõus 30-60% kanti. „Mida suurem riik ja turg, seda sujuvamad on hinnatõusud,“ lisas Josing ning rõhutas, et Eestil tuleb olla väga tähelepanelik hinnatõusu osas. 

Järgmisteks kuudeks prognoosis Josing köögivilja hindade odavnemist, kuid ütles, et 10 dollari küsimus on see, mis saab nafta hinnast kõikide nende kriiside – Kreeka ja Mehhiko lahe ökoloogiline kriis - taustal. Josingu sõnul on bensiin eelmise aasta märtsiga 12,74 kroonilt kasvanud tänaseks kõvasti üle 17 krooni. „Võib natuke kõikuda 17 krooni ümber aga oluliselt see ei lange,“ prognoosis ta lähikuudeks.

Samuti ei näe ta paranemist sisenõudlusele. „Puht statistiliselt jäävad ju alles need 100 000 töötajat, madalam palgatase, kui ka kinnisvarasektor on endiselt madalseisus,“ rääkis Josing ning selgitas, et jaekäibest on endiselt väljas kinnisvaraga otseselt seotud mööbli, aiakauba või ehitusmaterjalide soetamine.

Seda, et Eesti võiks Kreeka pärast eurost ilma jääda on Josingul raske uskuda. „Teadlase seisukohast võin öelda, et kriteeriumid täidetud. Isiklik tunne on see, et Euroopa Komisjonil on väga raske leida põhjuseid, kui kriteeriumid on täidetud ja finantskäitumine on üks korrektsemaid,“ rääkis ta ning lisas, et sõnum "me ikkagi ei võta teid" oleks piisavalt skandaalne ning poliitiliselt ei näe ta võimalust selle astumiseks. „Eesti on nii väike, et ei tasu seda käiku teha ka,“ lisas ta veel ühe põhjuse.

Josing märkis, et kõige hullem probleem on hoopis usaldus ja selle kadumine. „Väga oluline oleks nüüd turge rahustada ja tasakaal Euroopas tagasi saada. Prognoosid kipuvad ennast täitvad olema – kui prognoosid halba, siis saadki halba,“ rääkis ta.

Kreeka osas ongi kõige hirmutavam Josingu sõnul asjaolu, et praegu toimuv ei paranda nende olukorda kuidagi, vaid võib viia riigi isegi õnnetumasse seisu. „Kreeka elab ju turistidest ja turist ootab riigilt turvalisust, aga kui väga palju massimeedias näidatakse, kuidas majad põlevad ja lennukid ei lenda, siis kaotavad nad oma viimase tuluallika,“ rääkis ta.