Kuna aprilli 2,9%ne hinnatõus on peamiselt sisse imporditud ja mõjub Eestile ja eurotsooni riikidele ühtemoodi, ei takista see Eesti üleminekut ühisrahale.
„See, mis aprillis toimus – hinnakasv – tuli meile sisse ehk me importisime hinnakasvu, siis ka lähiajal hinnad kasvavad. Kas just sellises mahus ei oska öelda, sest me ei tea energia hindade muutusi lähitulevikus,“ ütles Äripäevale Swedbanki analüütik Annika Paabut.
„Arvamusi on nii ja teistpidi. Kui suur täpselt hinnakasv võiks olla selgub siis, kui oleme oma arvutused ringi teinud,“ rääkis analüütik ja lisas, et eelkõige energia hinna muutus on olnud mõnevõrra teistsugune, kui arvati. Ta rääkis, et osade analüütikute arvates on võimalik 2008. aasta stsenaarium, kuid Swedbank nii pessimistlik ei ole. „Meie arvates see kasv nii kiire ei tule. Aga eks aeg näitab, kellel on õigus,“ lisas ta.
Eile ütles Paabut, et Eesti on eurokriteeriumid ilusti täitnud ja ta ei näe põhjust, miks Eesti ei peaks euroga liituma. Ka täna ei näinud Paabut põhjust seiskohta muuta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Meie peamised hinnakasvu tekitajad on kõikidele riikidele samad. Ehk siis kriteerium, mida me täitma peame muutub samuti,“ ütles Paabut ning selgitas, et riikidele, kelle järgi kriteerium määratakse mõjuvad samad energia ja toidukaupade hinnad maailmaturul. „Praegu küll muret tunda ei tasu,“ kinnitas analüütik ja lisas, et mõnevõrra võib teiste riikide inflatsiooni mõjutada see, kui palju on nende kaubandus suunatud siseturule.
„Kui siseturu nõudlus on jätkuvalt nõrk ,siis see ilmselt survestab hindu ka Eestis allapoole," märkis Paabut ja lisas, et ka Eesti numbrite osas on näha, et vähenenud on nende kaupade ja teenuste hinnad, mis on suunatud siseturule.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!