Nõrk euro kannustab Euroopa eksporti

UniCredit panga peaökonomist Marco Annunziata näeb euro odavnemises tegurit, mis tasakaalustab turgude peale sunnitud säästukuuri negatiivset mõju.

„Euroala poliitikud peaksid euro odavnemist tervitama kui õigeaegset puhvrit hoogu võtvate eelarvekärbete vastu,“ ütles Annunziata ajalehele Financial Times. „Ameeriklased oleksid palju kiiremini seda kasu märganud ning tugeva dollari retoorika varjus kergendatult ohanud,“ jätkas ta.

Suures osas oli Euroopa esimeses kvartali majanduskasvu taga just nõudluse taastumine maailmaturgudel. Eelnenud kvartaliga võrreldes, mil majandus paigal tammus, kasvas euroala SKP 0,2%.

Euroala väliskaubanduse ülejääk oli märtsis 4,5 miljardit eurot, Euroopa Liidul tervikuna oli kaubandusdefitsiit 7,1 miljardit eurot.

Suurim kaubandusülejääk oli perioodil 2010. aasta jaanuarist – veebruarini Saksamaal 20,6 miljardit eurot, Hollandil 6,7 miljardit eurot ning Iirimaal 6,2 miljardit eurot. Suurim defitsiit oli Suurbritannial 16,3 miljardit eurot. Järgnesid Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Kreeka. Enim kasvas eksport Hiinasse, Türgisse ja Indiasse.

Erinevalt Saksamaast Lõuna-Euroopa euro odavusest eriliselt ei võida, kuna ekspordil euroalast väljapoole on majanduskasvu vedurina väike roll. Ent euro järsu odavnemise suhtes on skeptilised ka ekspordist sõltuva Saksamaa ettevõtted, eelistades enam valuutakursi stabiilsust.

„Sellest on kasu, kuid piiratud ulatuses. Pikas perspektiivis teeb euro langus meile enam muret kui rõõmu,“ tunnistas ajalehele Financial Times Saksamaa eksportivate ettevõtete assotsiatsiooni BGA president Anton Börner. „Nõrk euro oleks ühtlasi märk investorite usaldamatusest, mis ei tuleks Saksmaale kasuks kui riigile, kus äri ajada,“ jätkas ta.

„See on kahe teraga mõõk. Euro püsiv nõrkus on eelis, kuid teisalt hindame euroala stabiilsust väga kõrgelt,“ ütles autotootja BMW pressiesindaja.