• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,66
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,66
  • 18.05.10, 14:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nõrk euro kannustab Euroopa eksporti

Eurostati täna avalikustatud andmeil kasvas euroala eksport märtsis veebruariga võrreldes 7,5%, mis on kiireim kasv 2008. aasta jaanuarist.
Eksporti on toetanud euro odavnemine, muutes samal ajal impordi kallimaks. Täna avaldatud aprillikuu inflatsioon – euroalal 1,5% - oli viimase 16 kuu kiireim.
Analüütikud ei näe siiski inflatsiooni osas muretsemiseks põhjust.
„Majanduse toibumine sõltub ekspordist ning inflatsiooni üle on vähe põhjust muretseda,“ ütles agentuurile Bloomberg BHF Banki ökonomist Gerd Hassel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

UniCredit panga peaökonomist Marco Annunziata näeb euro odavnemises tegurit, mis tasakaalustab turgude peale sunnitud säästukuuri negatiivset mõju.
„Euroala poliitikud peaksid euro odavnemist tervitama kui õigeaegset puhvrit hoogu võtvate eelarvekärbete vastu,“ ütles Annunziata ajalehele Financial Times. „Ameeriklased oleksid palju kiiremini seda kasu märganud ning tugeva dollari retoorika varjus kergendatult ohanud,“ jätkas ta.
Suures osas oli Euroopa esimeses kvartali majanduskasvu taga just nõudluse taastumine maailmaturgudel. Eelnenud kvartaliga võrreldes, mil majandus paigal tammus, kasvas euroala SKP 0,2%.
Euroala väliskaubanduse ülejääk oli märtsis 4,5 miljardit eurot, Euroopa Liidul tervikuna oli kaubandusdefitsiit 7,1 miljardit eurot.
Suurim kaubandusülejääk oli perioodil 2010. aasta jaanuarist – veebruarini Saksamaal 20,6 miljardit eurot, Hollandil 6,7 miljardit eurot ning Iirimaal 6,2 miljardit eurot. Suurim defitsiit oli Suurbritannial 16,3 miljardit eurot. Järgnesid Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Kreeka. Enim kasvas eksport Hiinasse, Türgisse ja Indiasse.
Erinevalt Saksamaast Lõuna-Euroopa euro odavusest eriliselt ei võida, kuna ekspordil euroalast väljapoole on majanduskasvu vedurina väike roll. Ent euro järsu odavnemise suhtes on skeptilised ka ekspordist sõltuva Saksamaa ettevõtted, eelistades enam valuutakursi stabiilsust.
„Sellest on kasu, kuid piiratud ulatuses. Pikas perspektiivis teeb euro langus meile enam muret kui rõõmu,“ tunnistas ajalehele Financial Times Saksamaa eksportivate ettevõtete assotsiatsiooni BGA president Anton Börner. „Nõrk euro oleks ühtlasi märk investorite usaldamatusest, mis ei tuleks Saksmaale kasuks kui riigile, kus äri ajada,“ jätkas ta.
„See on kahe teraga mõõk. Euro püsiv nõrkus on eelis, kuid teisalt hindame euroala stabiilsust väga kõrgelt,“ ütles autotootja BMW pressiesindaja.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Normaalsetes oludes kannustaks nõrk valuuta majanduskasvu, kuid praegused olud pole normaalsed. Probleemid finantsturgudel võivad õõnestada majandususaldust nagu juhtus 2008. aasta septembris USA investeerimispanga Lehman Brothers krahhi järel.
„Sellest võib saada  n.ö ebakindluse šokk“, ütles FT-le Commerzbanki peaökonomist Jörg Krämer.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele