Euroopa Keskpank andis teada, et ostis osana euro päästeplaanist läinud nädalal Euroopa riikide võlakirju kokku 16,5 miljardi euro suuruses summas - see jäi turu ootuste madalmasse otsa.
Milliste riikide võlakirju osteti – seda keskpank ei avalikustanud, kuid enamuse moodustasid turuosaliste andmeil Kreeka, Hispaania, Portugali, Itaalia ja Iirimaa võlakirjad, kirjutas Wall Street Journal.
Analüütikud on seda meelt, et turu mõjutamiseks on 16,5 miljardit eurot liiga väike summa.
„See ei ole agressiivne samm,“ ütles UniCredit Groupi ökonomist Marco Valli. „Turu stabiliseerimiseks on vaja oluliselt suuremaid summasid.“ Valli sõnul on 16,5 miljardit vaid väga väike osa euroala võlaga jännis riikide koguvõlast. Tugeva signaali saatmiseks tuleks keskpangal võlakirju osta vähemalt 70 miljardi euro väärtuses. Euro on jätkuvalt surve all.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühtlasi on kõikuma löönud usaldus Euroopa Keskpanga vastu, mis oma mandaadi järgi ei tohtinud riigivõlakirju üldse osta.
"Euroopa Keskpangast võib saada n.ö viimase instantsi ostja euroala perifeeriariikide võlakirjadele. Usaldusväärsuse seisukohast see Euroopa Keskpangale kasuks ei tule," ütles Brown Brothers Harrimani valuutastrateeg Win Thin.
Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet vannutab, et tegemist ei ole raha trükkimisega. Keskpanga võlakirjaostud on kavas n.ö steriliseerida ehk turule lisatud raha keskpanka tagasi võtta. Selleks pakub Euroopa Keskpank pankadele võimalust hoiustada raha keskpangas nädalaks kuni 1%-se intressimääraga, mis on oluliselt kõrgem intressimäär kui keskpanga tavalisel hoiusel.
„Eeldame tugevat nõudlust,“ kommenteerisid Barclays Capitali analüütikud.
Euroopa Keskpanga ülesanne pole kerge – üheltpoolt võivad agressiivsed võlakirjaostud kannustada inflatsiooni, teisalt – kui käituda liiga tagasihoidlikult – võib see vaid viivitada Kreeka pankrotti ning põhjustada kriisi levikut Hispaaniasse, Portugali ja mujale.
Eurot survestab muuhulgas kriisiabi tohutu maht – lisaks Kreekale plaanitud 110 miljardile eurole veel 750 miljardit eurot euro toetuseks. See avab Kreeka riskile ka tugevamad riigid Saksamaa ja Prantsusmaa. Ning ehkki mitmed analüütikud pidasid euro kurssi, mis kerkis mullu juba 1,50 dollarile eurost liiga kõrgeks, teeb praegu enim muret see, et kurss on langenud väga järsult.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!