Keskkond: looduskaitse tõhusust pärsib rahapõud

Kuigi pea viiendik Eestimaa pindalast on võetud kaitse alla, tuleb meie looduskaitse 100. aastapäeval tõdeda, et elurikkuse säilimine on ohustatud ennekõike Natura 2000 programmi alarahastatuse tõttu.

Euroopa looduskaitse nurgakivi Natura 2000 võrgustik vajab kõigis liikmesriikides efektiivseks toimimiseks aastani 2020 üle 90 miljardi krooni iga aasta kohta, ent reaalne kate on praegu kõigest 18 miljardi ehk 20% ulatuses.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse valdkonna nõunik Hanno Zingel märkis, et elurikkuste kaitse on Euroopas ja maailmas vaatamata 2002. aastal Johannesburgis seatud eesmärkidele alla käinud. See väljendub väljasuremisohus liikide arvu kasvus ja ökosüsteemide seisundi pidevas halvenemises.

"Elurikkuse kaitsepoliitika ebaõnnestumise põhjuseid tuleb otsida looduskaitse alarahastatusest, tulude ebaõiglasest jaotusest ning ökosüsteemi teenuste vähesest rahalisest väärtustamisest," tunnistas Zingel. "Nüüd on euroliit sõnastanud eesmärgid 2020. aastaks - tuleb tagada elupaikade vähesem killustatus, luua liikidele ja elupaikadele ühenduskoridore ja saavutada majandussektorite senisest suurem panus bioloogilise mitmekesisuse säilimise heaks. Ilmselt ei saa läbi ka teatud sunnimeetodite rakendamiseta."

Tartu Ülikooli bioloogiadoktori Riinu Rannapi hinnangul on Eestis looduskaitse seisukohalt kaks valupunkti, millega tegelemine on riiklikul tasemel tõsine väljakutse - poollooduslike koosluste elupaikade kaitse ja põlismetsadega seotud liikide kaitse. Esimeste hooldamine jäi taasiseseisvunud Eestis pehmelt öeldes unarusse, teisi survestab metsatöösturite huvi aina rohkem puitu raiuda.

Loe artikli täisversiooni siit: http://www.aripaev.ee/4694/rubr_artiklid_469401.html

Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad osta siit: http://www.aripaev.ee/mod/mobiil/paevapilet.html