• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 27.05.10, 09:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskkond: looduskaitse tõhusust pärsib rahapõud

Kuigi pea viiendik Eestimaa pindalast on võetud kaitse alla, tuleb meie looduskaitse 100. aastapäeval tõdeda, et elurikkuse säilimine on ohustatud ennekõike Natura 2000 programmi alarahastatuse tõttu.
Euroopa looduskaitse nurgakivi Natura 2000 võrgustik vajab kõigis liikmesriikides efektiivseks toimimiseks aastani 2020 üle 90 miljardi krooni iga aasta kohta, ent reaalne kate on praegu kõigest 18 miljardi ehk 20% ulatuses.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse valdkonna nõunik Hanno Zingel märkis, et elurikkuste kaitse on Euroopas ja maailmas vaatamata 2002. aastal Johannesburgis seatud eesmärkidele alla käinud. See väljendub väljasuremisohus liikide arvu kasvus ja ökosüsteemide seisundi pidevas halvenemises.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Elurikkuse kaitsepoliitika ebaõnnestumise põhjuseid tuleb otsida looduskaitse alarahastatusest, tulude ebaõiglasest jaotusest ning ökosüsteemi teenuste vähesest rahalisest väärtustamisest," tunnistas Zingel. "Nüüd on euroliit sõnastanud eesmärgid 2020. aastaks - tuleb tagada elupaikade vähesem killustatus, luua liikidele ja elupaikadele ühenduskoridore ja saavutada majandussektorite senisest suurem panus bioloogilise mitmekesisuse säilimise heaks. Ilmselt ei saa läbi ka teatud sunnimeetodite rakendamiseta."
Tartu Ülikooli bioloogiadoktori Riinu Rannapi hinnangul on Eestis looduskaitse seisukohalt kaks valupunkti, millega tegelemine on riiklikul tasemel tõsine väljakutse - poollooduslike koosluste elupaikade kaitse ja põlismetsadega seotud liikide kaitse. Esimeste hooldamine jäi taasiseseisvunud Eestis pehmelt öeldes unarusse, teisi survestab metsatöösturite huvi aina rohkem puitu raiuda.
Loe artikli täisversiooni siit: http://www.aripaev.ee/4694/rubr_artiklid_469401.html
Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad osta siit: http://www.aripaev.ee/mod/mobiil/paevapilet.html
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele