- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euro jätkas mais dollari suhtes langust
Euro odavnes seepeale USA dollari suhtes 1,2273 dollari tasemele, olles maikuuga kukkunud 7,7 protsenti. Kardetakse võlakriisi levikut, mis võib nakatada Euroopa pangandussüsteemi ning pidurdada maailmamajanduse toibumist.
Aktsiaturgudel võib müügisurvet oodata täna, reedel olid Euroopa turud teate saabudes juba suletud.
Vaid päev varem oli Hispaania valitsus saanud parlamendis ülinapi toetuse 15 miljardi euro suurusele kärpekavale eelarvedefitsiidi ohjamiseks. Fitch hoiatas, et see paneb Hispaania majanduskasvu aastateks kiduma, mis omakorda raskendab võlgade maksmist.
Euroopa säästukavadest järsk nõudluse langus
Sama dilemma ees on rida teisi riike, kuid turu surve ei jäta valikut - mais on lisaks Kreekale ja Iirimaale kärpekavad esitanud Portugal, Hispaania ja Itaalia ning väljaspool euroala Suurbritannia.
Säästuplaane peavad ka Pariis ja Berliin - Prantsusmaa plaanib pensionisüsteemi reformi, Saksamaa käivitab konstitutsiooni kirjutatud defitsiidipiiri tõttu säästukuuri tuleval aastal. Seda euroala perifeeria meelehärmiks, mis vajab oma kaupadele ostjat, ning risti vastupidi USA soovitustele - läinud nädalal Euroopat väisanud USA rahandusminister Timothy Geithner kutsus Euroopa tugevamaid riike majanduse ergutamist jätkama. Vastasel juhul on nõudluse vähenemine väga järsk, mis on ohu märk ka Eesti eksportijatele.
Euro toetuseks koos IMFiga loodud 750 miljardi euro suuruse abipaketi mõju jäi turgudel samuti üürikeseks. Ebakindlust tekitavad streigid säästumeetmete vastu ning euroala riikide pingestunud suhted. Suurim rahastaja Saksamaa on terava kriitika all nii selle eest, et Kreeka abistamisega viivitati, kui ka ühepoolsete piirangute eest spekulatiivsete rünnakute ohjeldamiseks.
"See on ilmselgelt turgudel ebastabiilsust tekitanud, kuna Saksamaa isepäine käitumine turgudele ei meeldi. Eelistatakse näha, et ELi riigid on ühel meelel," ütles agentuurile Reuters Euroopa Parlamendi rahanduskomisjoni juht Sharon Bowles.
Pingestunud suhted ja süüdistused
Piredad on Saksamaa suhted ka ELi institutsioonidega. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso nimetas Saksamaa lootust ELi aluslepinguid muuta, et euroala distsipliini kindlustada, otsesõnu naiivseks ning Euroopa Keskpanga kõrge ametnik pahandas reedel, et Saksamaa hoiatused võlakriisi drastiliste tagajärgede eest ajavad kriisi ainult hullemaks. Saksamaa omakorda pole heaks kiitnud Euroopa Keskpanga võlakirjaoste hädas euroala riikide toetuseks.
tasub teada
Hetkel kuum
Euroopa võlakriisi verstapostid mais
Kreeka kinnitab täiendava 30 miljardi euro suuruse kokkuhoiukava 110 miljardi euro suuruse abipaketi eest, protestimeeleavaldustes hukkub kolm inimest.Euroopa Liidu riigid loovad kahasse IMFiga 750 miljardi euro suuruse abimehhanismi euro toetuseks.Saksa parlament kinnitab osalemise Kreeka ja euroala abipaketis (22,4 mld ja 123 mld eurot), kantsler Angela Merkel kaotab olulised kohalikud valimised.Saksamaa keelustab ühepoolselt osa spekulatiivseid kauplemistehinguid, pälvib kriitika ja jääb isolatsiooni.Portugal, Hispaania, Itaalia avalikustavad säästuplaanid.Fitch kärbib Hispaania reitingut (S&P kärpis aprillis).
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele