"Omakapitali lisanduv 311 miljonit krooni arvestab ettevõtte praegust majanduslikku seisu ning vaatab ka kolmeaastases perspektiivis tulevikku," selgitas minister.
Parts nentis, et lisarahata, mida ei olnud nõus andma SAS ega AS Cresco, ei oleks Estonian Air saanud enam jätkata. Eestlastele on aga Tallinnast otseühendusi vaja, mistõttu otsustaski valitsus sajad miljonid kroonid leida.
Majandusminister rääkis, et esmalt kirjutatakse SAS-iga 15. juunil umbes 10 erinevale lepingule alla. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul valitakse uus nõukogu, kuhu riigi poolt hakkab kuuluma viis inimest, SASi esindab üks liige.
Kas ja millal Estonian Airi praegune juhatus välja vahetatakse, Parts otsesõnu ei öelnud. Samas on minister olnud varem Andrus Aljase tegemiste - õigemini tegematajätmiste - suhtes ülikriitiline ning andnud mõista, et ainult SASi armust on senine president ametis püsinud.
Partsi väitel oli Eesti riigi huvi, et SAS jääks lennufirma omanikeringi. Seda ainuüksi juba seepärast, et Estonian Airil säiliks võimalus reisijaid ka kaugemale, kui Skandinaaviasse ja mõnesse üksikusse Euroopa linna lennutada.
"Otsesihtkohtade arv peaks tõusma umbes 30ni. Samas peab Estonian Air kergitama enda turuosa ka Eestis. Ausalt öeldes, mul on piinlik kuulda, piinlik lugeda, et Kuressaare lend on jälle ära jäänud. Mina ei ole spetsialist, aga sellised asjad peavad lõppema. See kisub lihtsalt alla Estonian Airi mainet," andis Parts mõista, et lööb lennufirmas korra majja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!