Majanduslangus ei mõjutanud 2008. aasta vaesusnäitajaid

Vaesuses elavad endiselt pigem vanemaealised. 2008. aastal elas suhtelises vaesuses iga kolmas 65-aastane ja vanem elanik, 25–49-aastastest 14%. Kuid võrdluses eelnevate aastatega on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste hulk kasvab ning 65-aastaste ja vanemate arv väheneb. Selle peamiseks põhjuseks on pensioniealiste stabiilsem sissetulek võrreldes teiste vanuserühmadega.

Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr kasvanud kõige rohkem kolme ja enama lapsega peres, aasta jooksul 7 protsendipunkti ning vähenenud 8 protsendipunkti üksiku üle 65-aastase leibkonnas. Teistes leibkondades nii suuri vaesusmäärade kõikumisi ei ole toimunud.

Suhtelisse vaesusse jäämise risk on oluliselt seotud haridustasemega. 2008. aastal oli põhi- või madalama haridusega (esimese taseme haridus) elanike suhtelise vaesuse määr 34%, mis oli üle nelja korra kõrgem kui kõrgharidusega (kolmanda taseme haridus) elanikel (8%). Viimaste aastate trend näitab, et madalama haridusega elanikkonna suhtelise vaesuse määr suureneb, samal ajal kui kõrgema haridusega elanikkonnal väheneb. Seega on hea haridus oluline vaesuse vältimise eeldus.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2009. aastal osales uuringus üle 4900 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2009. aastal 2008. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all.