Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandustõus on kunstlik
Viljandimaa mööblitootja ASi Rootsi Mööbel juht Andres Soosaar ütles, et pole majandusprognoosis nii optimistlik kui analüütikud, sest tõus on saavutatud kunstlikult riikide sekkumisega.
Ehkki peamiselt ekspordiks tehtava mööbliosade toodangu ja tellimuste mahud on kasvanud korelatsioonis üldiste majandusnäitajatega, leiab Soosaar, et on pessimistlik kirjeldatud majandusprognoosi suhtes. “Jah ma arvan küll, et ka meie kasvud jäävad 10-20% vahele,“ möönis ta Rootsi Mööbli käekäiku. Soosare sõnul on nõudluse kasvu tunda, aga kas see ka püsima jääb, selles suhtes oli ta väga kahtlev.
„Mina olen paadunud pessimist,“ naeris Soosaar, kui temalt arvamust küsisime.
Majandustõus on saavutatud kunstlike vahenditega, sellepärast ma ei pea teda stabiilseks, selgitas mees oma seisukohti. „Oleks ta loomulikul teel põhjas kolm neli aastat vindunud, siis ma oleks uskunud, et põhi on nüüd läbi ja hakkab tasapisi tõusma,“ arutles ta. See ei ole loomulik, et ühe aastaga see krahh läbiti, analüüsis Soosaar ning viitas kui palju aega kulus Suurest Depressioonist välja tulekuks. „Üle kümne aasta ma arvan, vindus vindus ja siis hakkas tasapisi kasvama,“ selgitas ta.
„Kunagi ei ole maailmariigid sekkunud majandusse nii palju, keegi ei oska öelda, kas see oli õige,“ viitas Soosaar. Nõudlus majanduses peaks ettevõtja sõnul kasvama normaalselt sisemusest, aga praegu on majanduskasv ja taastumine tekitatud väljastpoolt riikliku sekkumisega.
„Eesti pole sekkunud ja ei mõjutaks sekkumine ka midagi, aga suurriigid näiteks Ameerika,“ selgitas Soosaar oma mõtteid. „Millega ameeriklased vaidlevad eurooplastega: ameeriklased ütlevad, et pange majandusse raha sisse, riigid sekkuge,“ ütles Soosaar. Kuid eurooplased on nüüd Kreeka, Hispaania, Portugali näitel vastupidi läinud Eesti teed ja hoiavad kokku, tunnustas mees. „Ega lõputult ei saa panna raha majandusse, ega seda kuu pealt keegi toomas ei käi,“ ütles Soosaar naerdes. Ka lõppeb hiinlastel raha otsa ja nad ei jõua enam ühendriikide majandust finantseerida, jätkas ta.
„Minu rumal pea ütleb nii, et praeguseks hetkeks on kõik suurriigid lõpetanud riikliku majanduse toetamise,“ lausus Soosaar, millega on tekkinud tupikseis. Selle järel ainult tundub, et midagi nagu oleks paranenud. „Aga tööjõuhõivatust ei ole tekkinud ja tööpuudus on kõikides riikides enneolematult kõrge,“ nentis ta halba olukorda. „Kui me vaatame Ameerika tööturgu, siis seal ju töökohti juurde ei teki, tarbijaid ei tule, inimesed ostma ei hakka,“ möönis Soosaar.
„Minu jaoks on hetkel väga segane seis,“ ütles Soosaar ning ütles, et ootab sügiseni, kui saab selgemaks, kas olukord stabiliseerub.
Miks Eesti tootmisvõimsuse rakendatus Euroopa kesmisest tasemest madalam on, ütles Soosaar, et see on ilmselge. "Buumi aastatel investeeriti tugevasti ja arvati, et kasv kestab igavesti, aga kõik targad on väitnud, et majandus on tsükliline, kord tulevad tagasilöögid," selgitas ta. Et praegu on tagasilöökide aeg, on ilmselt ka tootmisvõimsust üle, nentis mees.
Hinnanguliselt on Rootsi Mööbli tootmisvõimsused rakendatud keskmiselt 60-70% ulatuses. Miks mitte rohkem, ütles Soosaar, et seda numbrit pole mõtet sajani viia. "Alati peab olema mingi reserv, sest ega elu ei ole sirgjoon," kostis Soosaar. Paarikümnene protsendine ressurss võiks alati olla, et kui midagi näkkab, siis oleks kohe võtta, arvas mööblitootja. "Kui tootmisvõimsused on rakendatud kuskil 80% ulatuses, siis on tip-topp," pakkus ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.