Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    €URO: Masinaomanikule toob euromünt veel ühe lisakulu

    "See tähendab kahte nädalat väga pingelist tööperioodi, et kõige sellega siin hakkama saada," nentis kohvimasinate rentija ja müüja Selecta Eesti tegevjuht Margus Talur. Ta tõdeb, et lihtne ei saa see olema, kuigi asjadega hakati tegelema juba suvel - kui sai selgeks, et euro kindlalt tuleb. Nende ettevõttel on kokku 800 kohviautomaati, millest suurem osa on välja renditud. Seega katab kulud rentija.
    Osa kohvi- ja snäkiautomaatidest on ostetud. Sel juhul peab ettevõtja ise vaatama, kuidas tema kofeiini- või maiusemasin eurosõbralikuks teha. Võimalik, et seadmel on vaja paar kruvi keerata ja spetsialist teeb selle kümne minutiga ära. Tund ja rohkem võib minna, kui mündi vastuvõtmise seade tuleb välja vahetada. Spetsialisti tunnitasu on ligikaudu 500 krooni.
    Halvimas seisus on masinaomanikud, kellel on vaid paberraha vastuvõtja, sest enamasti nendes automaatides pole kallimaid tooteid kui paarkümnekroonised ja suurim eurokupüür on viiene. Ainult mündivastuvõtja maksab 2000-2500 krooni. Seade, mis võtab vastu euroraha ja annab mündid tagasi, võib maksta ligi 4000 krooni.
    ASi Hansab müügiprojekti juhi Margus Kruusvalli sõnul võib mõne masina puhul tekkida olukord, kus uue masina ostmine on soodsam kui seadme eurole häälestamine.
    Pealegi, märkis Kruusvall, tuleb mündi- või paberraha vastuvõtja tehasesse tagasi saata. Nii võib kujuneda olukord, et mõned rendimasinatega ettevõtted saavad paar nädalat automaati vaid silmitseda, sest raha ta vastu ei võta. Kui aga masinal on paberraha- ja mündivastuvõtja eraldi, võib neid tehasesse saata ühekaupa. Nii et paar nädalat saab automaati panna ainult kroone ja paari nädala pärast ainult euromünte, või siis vastupidi.
    Tallinna linna ja ka eraparkimisplatse automaatidega varustav Ühisteenused AS on linnaga teinud viieaastase lepingu, kus on fikseeritud ka teenuse hind. Seetõttu tuleb eurole ülemineku kulud tasuda teenusepakkujal ning seda hinda tõstmata. "Kindlasti on see suur summa," kommenteeris automaatide ümberhäälestamisele kuluvat summat Ühisteenuse juhatuse liige Alar Vasemägi.
    Vasemägi sõnul pole nad veel otsustanud, kas hakkavad paberraha vastuvõtjaid ümber vahetama. Samuti pole veel selge, millisel kuupäeval peaks automaat vaid eurosid vastu võtma, sest selge on see, et kahes vääringus raha korraga masinasse lükata ei saa.
    "Kui meie 31. detsembri öösel ära vahetame ja te tahate 1. jaanuaril parkida, kas teil on euro taskus, millega parkida? Neid autojuhte on vähe, kellel on mõnest reisist euromündid tasku alles jäänud," lausus Vasemägi. Tema arvates võiks parkimisautomaatides euro kehtima hakata jaanuari teisest nädalast.
    Veidi lihtsamas seisus on kaubamajad, mille WC ustel on mündivastuvõtjad. Vähemalt neil pole vaja tegeleda paberraha vastuvõtja ümberhäälestamisega. Veidi keerulisem on neil, kellel on lisaks mündivahetusmasin. Viru keskuse haldusjuhi Rain Luksi sõnul tähendab ümberhäälestamine kaubanduskeskusele spetsialisti väljakutset.
    Viru keskuse juht Ants Vasar ütles, et tualetiustele seadmeid paigaldades oli juba tingimuseks ümberhäälestamisvõimalus. Viru keskus on küll soovinud kaardiga ukseavajat, kuid Vasara sõnul pole nad veel õiget seadet leidnud.
    Alates oktoobrist hakkavad pangad inimestelt münte kokku korjama, et kroonilt eurole üleminek kulgeks sujuvalt.
    "Soovitame mündid panka tuua oktoobris ja novembris kestva kampaania käigus, kuna siis on see kõige mugavam. Eelkõige seetõttu, et detsembris tõuseb märgatavalt pangakontorite töökoormus," märkis Eesti pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
    Alates oktoobrist on enamik pangakontoreid varustatud mündilugemismasinatega, mõnes kontoris vahetab mündid välja ka teller.
    Kuigi nii parkimis-, kohvi kui ka WC-automaadid vajavad kroone, soovitab Talihärm siiski metallraha panka ära viia.
    "Loodame, et inimesed kasutavad kaubandusest vahetusrahana saadavat metallraha müntidega töötavates masinates. Münte on võimalik puuduse tekkides alati ka juurde hankida," ütles Talihärm.
    Kroonimüntide vahetuse võimalus säilib ka hiljem, kommertspangad teevad seda tuleva suveni kõigis sularahateenust pakkuvates kontorites ja pärast seda piiratud kontorivõrguga.
    Eesti pangas saab aga kroone vahetada tähtajatult. Kõikide hilisemate münditoimingute juures tuleb aga arvestada suurema ajakuluga. Eurole üleminekuga seadistatakse enamik mündilugemismasinatest ümber eurodele ja kroonimüntide vahetus on vaevanõudvam, kuid siiski tasuta.
    Talihärm lisab, et kui tuuakse mündid kampaania käigus panka, soovitab pangaliit ka kodus oleva sularaha sama pangaskäiguga kontole hoiustada, sest see on kõige lihtsam ja kasulikum viis eurole üle minekuks.
    Pangakontol olev raha vahetatakse automaatselt eurodeks 1. jaanuari keskööl, seda tehakse ametliku kursiga 15,6466 ja teenustasuta.
    Autor: Katariina Krjutshkova
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Raadiohommik: punastest maasikatest ja rohelistest investeeringutest
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.