1,3 triljonit dollarit defitsiiti hea uudis?

Kõik on suhteline, kirjutab techticke.com. 1,3 triljoni dollariline defitsiit näitab kerget optimismi - enam kui aasta tagasi augustis prognoosis sealne majandusministeerium 2010. fiskaalaasta defitsiidiks 1,52 triljonit dollarit. Lisaks on tõusmas ettevõtete tulud ning majandus jätkab kerget, küll mõneti aeglustuvat, kuid siiski tõusu ning riigi tulubaas on pärast kaht langusaastat kasvanud 2 protsenti.

Kõigi kärpekavade vahel on Capitol Hillis endiselt kõige kuumem teema Bushi-ajastu maksukärped ja kas neid jätkata kõigile peale rikaste. Selline käik tähendaks järgnevatel aastatel defitsiidi suurenemist 3,2 triljoni dollarini. Kui teha ka rikastele maksusoodustused, siis riiklik võlakoorem kasvaks lausa 4 triljoni võrra. Kuigi suurem osa poliitikuid on teinud märkimisväärseid avaldusi riiklike kulutuste vähendamiseks, pole kummagi partei - Demokraadid ja Vabariiklased - esindajad esitanud eelnõusid, mis oluliselt vähendaks riigi eelarvet.

Teoreetiliselt võiks Kongress korraldada hääletuse maksukärbete teemal, kuid tõenäoliselt kestab patiseis veel terve novembri ja detsembri. Riik seisab väga ebatavalise tegevusetuse ees, mis tooks kaasa laialdase maksukoormuse suurenemine. Selline teadmatus samal ajal halvab kodanikke ning raamatupidajaid, kes küüsi närides vaatavad tulevikku.

Kongressi tegevusetusest on raskem prognoosida vaid turgude käitumist, sest ei ole teada, kuidas investorid võtavad vastu jätkuvalt suuri defitsiite. Teoorias peaks suured defitsiidid tekitama inflatsiooni, hävitama dollari ning viima üles laenamise hinnad. Aga seda ei ole juhtunud. 10-aastase riikliku võlakirja tootlus on 2,5 protsenti ning 30-aastaste laenude intressid on rekordilised madalad.

Ainsa argumendina on defitsiidikotkaste poolel - nõrga dollari ning tõusva inflatsiooni pärast muretsevatele investoritele mõeldud kuld, mille hind on tõuseb uute rekorditeni.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California