• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Art Lestberg: dollari nõrgenemine jätkub

    Tõenäoliselt jätkub dollari nõrgenemine, kuid lähema kuue kuu kuni aasta jooksul läheb tähelepanu kindlasti Euroopa probleemidele tagasi, ütles Swedbanki valuutatoodete müügiüksuste juht Art Lestberg.

    "Siis suund taas pöördub. Ma arvan, et näeme aasta jooksul eurot nii märksa tugevamatel kui ka nõrgematel tasemetel. Ühte trendi ma hetkel ei prognoosiks," märkis ta.
    Kui vaadata viimast paari-kolme aastat, siis on tema sõnul dollari liikumised olnud väga suured ja dollar on olnud tunduvalt volatiilsem kui varem ajaloos. "Ka kõik suured investeerimispangad on viimaste aastate jooksul teinud oma nägemustes suuri kannapöördeid – sündmused on olnud väga erakordsed ja valuutade liikumised ka ettearvamatud. Kursid liiguvad täpselt nii, kuhu poole tuul puhub," rääkis Lestberg.
    Näiteks kui mõned kuud tagasi ennustati isegi eurotsooni lagunemist ja euro hind kukkus kivina, siis nüüd mõned kuud hiljem, tõuseb ta uhkes tempos. Eurotsooni probleemid on unustatud ja kogu tähelepanu on suunatud USA majanduse probleemidele, selgitas Swedbanki valuutatoodete müügiüksuste juht.
    "Lähema aasta-paari jooksul jätkuvad suured hinnakõikumised, lähtuvalt sellest, millele investorid parajasti tähelepanu pööravad. Hetkel tahetakse näha, et USA majanduskasv põhineks reaalsel nõudlusel, mitte suurtest abipakettide ega tühjaks müüdud ladude täitmise arvelt. Peljatakse, et USA majandus võib veel väga pikalt toppama jääda, kui lõppeb abipakettide mõju," märkis ta.
    Lestbergi sõnul võib 100%-lise kindlusega väita, et eurotsooni võlaprobleemid pole lõplikult lahendatud. "Näiteks Kreekale tuldi appi ja leiti ajutine lahendus, kuid see on ka riigi enda jaoks lühiajaline lahendus. Tegelikult aga on eurotsoonis veelgi samade probleemidega riike. Paljud peavad oma kulusid kärpima, mis aga ei pruugi olla väga lihtne. Need vajavad poliitilisi kokkuleppeid, mis siiani pole kergelt tulnud," sõnas ta.
    Rootsi on eurotsooni keskmisega võrreldes nii riigieelarve puudujäägi kui ka riigivõla tasemelt märksa paremas seisus kui ükskõik milline riik, märkis Lestberg. "Isegi vaatamata sellele, et Rootsi sõltub väga palju oma eksporditööstusest, aga kuna eksport on hakanud toibuma, siis on ka Rootsi olukord tugevnenud. Sama kehtib ka Norra kohta, kus on üks oluline tegur ka nafta hind," selgitas ta.
    "Usun, et pikemas perspektiivis Rootsi hea positsioon võrreldes eurotsooni keskmisega hetkel säilib. Ilmselt ei toimu ka Norra suhtes suuri muudatusi. SEK ja NOK on endiselt tugevnevad valuutad," märkis ta.
    Arenevatest turgudest on kriis kõige vähem mõjutanud Lestbergi ütlusel Hiinat ja Indiat.
    Millele tasub tulevikus panustada? "Pigem lähtun riskimajandamise seisukohalt. Kui valuutade volatiilsus püsib kõrge, siis kutsub see üles jälgima oma valuutariske ja neid ka maandama. Ei soovita ajutiselt vabade vahendite investeerimisega liigseid riske võtta, kuna valuutade liikumised aina suurenevad. Oma vahendeid peab hoidma ikkagi selles valuutas, mida võib tulevikus vaja minna," vastas Lestberg.
    Valuutakurssidesse investeerimine pole tema sõnul väga levinud. "Kui investeerida näiteks dollarites või rootsi kroonides nomineeritud aktsiatesse, siis sellega kaasneb paratamatult ka valuutarisk. Pigem kohalik firma klient on hädas sellega, et valuutakursside liikumine põhjustab ebameeldivusi ja ta otsib võimalusi riskide vähendamiseks," rääkis ta.
    Kui ühelt poolt lubatakse müügihind välja, siis proovitakse ka ostuhind dollarites lukus hoida, lisas Lestberg.
    "Eks neid euro kriise tuleb veel ette, aga ma ei usu, et midagi võiks olla nii kriitiline, et eurotsoon laiali läheks. Eurotsoon on ja jääb ja eks need valuutakursid ikka lähevad ühel päeval üles ja teisel alla. Ühel juhul on see võimalus eksportijatele, teisel importijatele, kunagi pole nii, et ainult kõik on kaotajad," rääkis Lestberg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).