Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koppel: tulemas Arenenud Riikide Valuutakriis?

    Tulekul võib olla uus kriis, sest on vähetõenäoline, et arenenud maailma tasakaalustamatus ja võlaprobleemid lahendatakse ära nii, et nende riikide valuutade ostujõud praegusega võrreldavale tasemele jääb, nendib SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

    Missugused liikumised võiksid valuutaturul toimuda järgmise kuue kuu kuni aasta jooksul?
    Vaadates nii ette antud kui pikemat perspektiivi, peab nentima, et arenevate riikide valuutad on fundamentaalselt tõusuks paremini positsioneeritud. Seda nii seetõttu, et arenevate riikide majanduste tervis laiemalt on parem, veel on sisemisi kasvuallikaid, kui ka sellepärast, et selline kontekst loob eeldused karmimaks monetaarpoliitikaks arenevates riikides. See aga tähendab omakorda seda, et arenevate riikide valuutadelt teenib rohkem intressi, mis jällegi kasvatab nende atraktiivsust.
    Lisaks ei saa me täielikult välistada seda, et mitmeosaline lavastus koondnimega "kriis" saab igati põneva ning kirgliku ja dramaatilise järgneva osa. Kui seni on etendatud ära osad Finantskriis, Majanduskriis, Avaliku Sektori Võlakriis, siis Arenenud Riikide Valuutakriis võiks teoreetiliselt osutuda "järgmise osa" pealkirjaks. Lava selleks etenduseks on ehitatud päris pikka aega ning minu vasak kulm kohtub ilmselgelt üllatusest juuksepiiriga, kui arenenud maailma tasakaalustamatus ja võlaprobleemid lahendatakse kuidagi ära nii, et nende riikide valuutade ostujõud näiteks viie aasta perspektiivis praegusega võrreldavale tasemele jääb. Trükimasinad on ju juba soojad.
    Lühemas perspektiivis pean tõenäoliseks areneva Aasia valuutade kallinemist dollari (USD) vastu. Loogika on lihtne: võidab piirkond, kus asjalood on kõige paremini ja kaotab piirkond, kus asjalood on kõige halvemad. 
    Missugusele valuutale tasub panustada?
    Ettevõtja ajab asju neis valuutades, milles tal on laekumised ning väljaminekud. Vajaduse korral maandab oma (valuuta)riskid, et keskenduda põhitegevusele. 
    Kui kindel on euro valuutana?
    See on hea ja oluline küsimus. Nagu varasemast välja tuleb, mina eriline arenenud riikide valuutade sõber ei ole ning leian, et oma n-ö madala riskiga sääste peaks täna vaatlema hoopis teistsuguses riskikontekstis kui kümme või isegi viis aastat tagasi. Tänasel päeval pangakontol olematu intressiga istuv pikaajaline raha (euros, dollaris) on seotud tõsisemate riskidega, kui enesele teadvustada tahetakse. Inimesed loovad endale illusiooni, et kui nominaalne summa kontol ei vähene, siis ongi kõik igati okei.
    Minu meelest on suhteliselt viimane aeg selline mõtteviis prügikasti visata ning läbi mõelda see, et säästude eesmärk on ostujõu säilitamine tulevikuks, mitte "ilusa summa" omamine pangakontol. See aga eeldab seda, et säästud jagatakse laiali lisaks arenenud riikide valuutadele ka arenevate riikide valuutade, nn toormevaluutade ja isegi väärismetallide hinnaliikumisest osa saavate väärtpaberite vahel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
LHV aktsia tõus aitas Balti ja Tallinna indeksid kindlalt plussi
Balti börsiindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,39% ja Nasdaq Tallinna indeks 1,54% LHV aktsia enam kui viieprotsendise ralli tõukel.
Balti börsiindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,39% ja Nasdaq Tallinna indeks 1,54% LHV aktsia enam kui viieprotsendise ralli tõukel.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.