Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KUIDAS kliendikaardi omanik oma õigusi kaitsta saab?

    Igal vähegi nutikam kaupmees on suutnud oma klientide rahakotti sokutada ka oma kliendikaardi. Kuigi kaarti meelitatakse soetama kliendisoodustustega, annab kliendikaart omamoodi boonust ka kaupmehele endale: kauba läbimüüginumbrite kõrval saab ta suurema või väiksema täpsusega teada, kes mingeid tooteid ostis.
    "Ostu sooritades ning selle käigus kliendikaarti kasutades jääb enamikul juhtudel maha jälg: kas ainult ostusumma suurus või ka konkreetne soetatud kaupade või teenuste nimekiri, mis on võimalik siduda kliendikaardi omanikuga," ütles andmekaitse inspektsiooni vaneminspektor Elsa Neeme. "Seega olemasoleva isikuandmete hulgaga, sh sooritatud ostud, avaneb ettevõttel võimalus profileerida oma kliente, saada teada nende käitumisharjumusi ja ostueelistusi ning edastada seeläbi oma klientidele suunatud reklaame, mis lähtuvad konkreetsest kliendist."
    Andmekaitse inspektsioon soovitab inimestel aga juba kliendikaardi taotlemisel kaaluda, kas soovitakse infot sooduspakkumiste kohta. "Enamasti kaasneb nõusoleku andmisega suurel hulgal nii elektroonilistesse kui ka tavapostkastidesse laekuvaid reklaampakkumisi. Oluline on, et kaupmees võib edastada kliendi isikuandmeid vaid kokkulepitud ulatuses kolmandatele osapooltele, kelle eesmärkideks on näiteks otsepostituse edastamine."
    Kuigi kliendikaardi taotluse esitamisel annab inimene ise oma andmete töötlemiseks nõusoleku, peab meeles pidama, et talle jääb ka õigus igal ajal teda käsitlevate andmete töötlemine tarbimisharjumuste uurimisteks või otseturustuseks keelata, ütleb Elsa Neeme.
    Nõusoleku andmete töötlemiseks võib tagasi võtta ka igal ajal tervikuna. Sel juhul on kaupmees kohustatud igasuguse klienti puudutavate isikuandmete töötlemise lõpetama, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebamääraselt suuri kulutusi.
    Tegelikult on igal kliendil võimalik kaupmehe käest ka järele uurida, millised andmed kaupmees tema kohta kogunud on. Näiteks Partner-kaardi kasutajal on õigus saada Kaubamaja või Selveri infolauast enda kohta töödeldavaid isikuandmeid koopiana. Apollo või Hesburgeri kliendid näevad enda kohta kogutavat infot aga ettevõtte kodulehele kliendina sisse logides.
    Tallinna Kaubamaja turundusjuht Enn Parel ütleb, et kaubamaja teeb Partner-kaardiga tehtud ostude kohta väga erinevaid järeldusi - mida sisse osta, mida mitte, millal kauplusi lahti teha, millistele klientidele milliseid pakkumisi teha jne. "Andmeid ei vaadata kunagi isikustatult, vaid ainult agregeeritult," ütleb Parel. "Me mitte ei vaata, mida kodanik X ostis, vaid kui palju oli neid inimesi, kes ostsid kaupa Y."
    Monika Heinrand, Eesti Tarbijateühistute Keskühistu turundusjuht
    Säästukaardi omanikke on praegu ligi 310 000. Boonuste maksmiseks vaadeldi Säästukaardi omanike ostude koondsummat. Praegu toimib Säästukaart eelkõige pakkumiste tegemiseks kaupluses. Müügianalüüsiks kasutame andmeid isikustamata, seetõttu ei pea ükski Säästukaardi omanik muretsema, et keegi tema ostunimekirjas näpuga järge veab.
    Andrija Lilleoja, Rimi Eesti Food hüpermarketite juht
    Rimi kaupluste nn kliendikaardiks on meie aastaringsed kliendilojaalsusprogrammid. Kleepsukogumiskampaania vastab oluliselt suurema kliendigrupi ootustele.
    Jaeketi ostuotsuste aluseks olevat tarbijakäitumise infot edastab jaeketile kassaaparaat. Kliendikaardiga saab välja selgitada konkreetse inimese ostuotsused, mille põhjal on võimalik teha vajadusel suunatud pakkumisi konkreetsele kliendile. Seda aga tegelikult ükski jaekett praegu ei tee.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.