Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Santanderile teeb liiga Hispaania seos
Paljud, kes imestavad, miks euroala kõige kasumlikum pank peab maksma laenu võtmisel kõrgemat intressi kui halvimad pangad, leiavad vastuse Hispaanias, kus kõrge tööpuudus ja kehvas seisus majandus ajavad üles Banco Santanderi rahastamiskulud.
Santander emiteeris septembris miljardi euro eest seitsmeaastasi võlakirju (krediidireiting AA), makstes raha eest 156 baaspunkti keskmisest enam. Saksamaa Commerzbank, mille Saksa valitsus 2008. aastal päästis, kaasas miljard eurot kümneaastase A-reitinguga võlakirja välja lastes, makstes 126 baaspunkti intressi üle turu keskmise.
"Kui Santander oleks Saksa või Prantsuse pank, oleks ta oma klassi parim," ütles Abaco Financial Fundi fondijuht Inigo Lecubarri. "Probleem on selles, et nende aadress on Hispaania."
Võlakirjaomanikud kardavad Hispaaniat, kuna eelarve puudujäägi suhe SKPsse on euroalal kolmandal kohal ning tööpuudus ulatus 20,5 protsendini.
Santanderi juht Emilio Botin on kulutanud aastakümne jooksul 60 miljardit dollarit ülevõtmisteks, et suurendada turuosa Brasiiliast Suurbritanniani. Ülevõtmised aitasid kolme aastaga teenida Standanderile 26,9 miljardit eurot. Nii palju ei ole suutnud teenida ükski euroala pank.
Seevastu Commerzbank sai mullu 4,54 miljardi euro suuruse kahjumi 2008. aasta 3 miljoni eurose kasumi ja 2007. 1,92 miljardi eurose kasumi kõrvale. Valitsus päästis panga 18,2 miljardi eurose abiga, mille järel sai valitsus 25protsendise osaluse pangas. Alates Lehman Brothersi kollapsist 2008. aasta septembris on Commerzbanki aktsia hind kukkunud 63 protsenti, samas kui Santanderi aktsia on langenud 9 protsenti.
AA-krediidireitinguga Santander, kes on finantskriisi ajal igas kvartalis kasumit teeninud, peab maksma laenu võtmisel ka rohkem kui viletsama reitinguga Deutsche Bank.
Suuremad laenukulud hakkavad avaldama negatiivset mõju Santanderi kasumimarginaalile, ütles Bloombergile CreditSightsi analüütik John Raymond. "Isegi kui nad turult raha ei kaasa, on suuremad laenukulud probleemiks, kuna investorid kasutavad raha kaasamise hinda riskimõõdikuna," ütles Raymond.
Kui 2004. aastal teenis Santander kasumist 36 protsenti Hispaanias, siis nüüdseks on selle maa osatähtsus kahanenud 22 protsendile.
Investorid nõuavad Sandanderilt suuremat tootlust, kuna Hispaania kuulub nende Euroopa perifeeriamaade sekka koos Kreeka, Portugali ja Iirimaaga, kes on hädas üheaegselt majanduse elavdamise vajaduse ja eelarve defitsiidi kärpimisega.
"Meil on olnud Kreeka ja Iirimaa ja nüüd otsib turg järgmist peksupoissi," ütles Gartmore Investment Managementi krediidijuht John Anderson. "Ma ei nõustuks sellega, et turg on asjast aru saanud."
"Kui Santander saaks jalutada Hispaaniast minema ja tegutseda Zürichis, oleks see suurepärane, aga seda ei juhtu, kuna nad ei saa endast lahti öelda," ütles Lecubarri Abaco Financialist. Banco Santanderi nimi tuleneb Põhja-Hispaania linnast Santander, kus pank 1857. aastal asutati.
Kummaline, et kehvemas seisus madalama krediidireitinguga pankadele laenatakse madalamalt. Miks muretseda kasumliku, hästi juhitud ja agressiivselt laieneva panga pärast? Isegi kui Hispaaniat tabaks hüpoteetiliselt maksejõuetus (mille tõenäosust ma suureks ei pea), siis peaks Santanderi aktsionär kehitama õlgu, kuna Hispaania osa panga tulemustes on väike.
Küll ei maksa arvata, et karjana liikuval turul sellest aru saadaks. Meenub trall Skandinaavia pankade ümber, mida peksti, kuna neil olid märkimisväärsed Balti operatsioonid. Erinevalt Skandinaavia pankadest, kellest mõnele riik abikäe ulatas ja mõned kahjumlikud olid, ei ole Santander veel kahjumlikku kvartalitki näidanud.