"Asi on ootuses - ettevõtjad arvavad, et kriis on läbi, ootus on suurem olnud kui reaalne ostuvõime," kommenteeris Ligi. "Sissetulekute tase hinnakasvu ei võimalda ning ka edaspidi võime näha, et ettevõtete valearvestuste korral tuleb hindu taas alandada."

Ligi sõnul tuleneb praegune hinnatõus välismõjudest ning sellest ei pääse ka Eesti - kütuste ja toiduainete hindade tõusud on globaalsed. "Inflatsioon on kiirenenud ka mujal Euroopas. Samas on eurotsoonis, kuhu ka meie järgmise aasta alguses kuulume, hinnatõus väiksem kui mujal Euroopas," märkis minister.

Statistikaameti andmetel kerkisid impordihinnad septembris nii augusti kui ka eelmise aasta septembriga võrreldes. Mõjuriteks põllumajandussaaduste ja keemiatoodete hinnatõus ning mineraalsete kütuste ja rõivaste hinnalangus.

"Rahvusvahelised hinnad mõjutavad, sest praegune inflatsioon on peamiselt imporditud," neetis Ligi. Kodumaistest teguritest tulenev hinnatõususurve on tema sõnul nõrk, kuna sisenõudlus on väike ja inimeste sissetulekud vähenenud.

"Ka meie laenuturg ei ole taastunud, see on sisetarbimise tunnus," lausus Ligi. "Tegelik keskmine palga langus on 5,3%, see ei ole näilik, see on tegelik," rõhutas Ligi.

Eesti Kaupmeeste Liidu direktori Marika Merilai sõnul valitseb Eestis endiselt majanduskriis. "Eesti on täielikus majanduslanguses. Mitte ükski riik ei ole sellises seisus olnud nagu meie enne eurole üleminekut," lausus Merilai.

Oktoobris impordihinnad kerkivad, prognoosis majandus- ministeerium. Nafta maailmaturuhind on püsinud suhteliselt stabiilne, teiste toormete hinnad on aga jätkuvalt tõusujoonel. See tõstab ka kaupade ekspordihindu.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel kiirenes inflatsioon augustis ja septembris, seda on selgelt tundnud ka tarbijad. Samas vähenes oktoobris teist kuud järjest tõusnud tarbijate kindlustunne.