• Jaga lugu:

    Apranga: Eestil enim potentsiaali kasvuks

    Vastupidiselt Baltikale kahjumlikuks osutunud sügisele tegi Baltimaade suurim rõivakaubandusettevõte Apranga APB finantsdirektori sõnul oodatust parema tulemuse, mida toetas tugevalt kasvanud tegevus Eestis.

    Leedu firma Apranga APB finantsdirektori Vaidas Savukynase sõnul olid viimased kolm kuud nende jaoks isegi väga head, sest äritulud kõigist kolmest Balti riigist osutusid prognoositust suuremaks.
    Grupi Eesti haru äritulud kasvasid septembris 21,4% ja oktoobris 27,8%. "Eesti turg hakkas Balti riikidest kõige varem taas kasvama, mistõttu Eesti tulemused osutusid kolme riigi võrdluses kõige paremaks," märkis ta.
    Samas avaldas Savukynas kartust, et talvisel hooajal grupi äritulude kasv peatub. "Kõige kasumlikum hooaeg on meie jaoks sügis, kuid talvekuud on tavaliselt nõrgimad. Jaanuaris ja veebruaris oleme sunnitud kaupa müüma kerge allahindlusega, mistõttu need kuud ei ole meile kasumlikud olnud," selgitas ta.
    Savukynase nägemuses on suurim kasvupotentsiaal just Eestis, sest seal on grupil väikseim turuosa. "Leedu on meie jaoks suurim turg, kus me omame 30protsendilist turuosa, kuid Eestis näeme me suurimat potentsiaali," lisas ta.
    Kindlat plaani Apranga grupp Eestis tegutsemise kohta veel ei oma, kuigi finantsjuhi sõnul otsitakse alati häid müügikohti. "Edasiste plaanide kohta Eestis ma ei saa veel täpselt vastata, sest me valmistame alles eelarvet ette. Eesti on kindlalt meie plaanides, kuid ma ei saa midagi konkreetset öelda," nentis ta. "Saan vaid öelda, et Tallinnas meil juba on kaks Zara poodi ja hetkel pole plaanis rohkem avada," lisas Savukynas.
    Rõivakaubandusettevõttele Apranga kuulub 75 poodi Leedus, 31 Lätis ja kümme Eestis. Ettevõte on noteeritud Vilniuse börsil alates 2005. aasta oktoobrist. Lisaks enda kaubamärkidele vahendab Apranga Baltimaades selliseid brände nagu Zara, Mango, Mexx, Jack & Jones, Hugo Boss, Emporio Armani jt.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.