Uudised
Tanel Raig
14. november 2010 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elamine kesklinnas läks hinda

Tallinna korteritehingute arv langes oktoobris võrreldes septembriga 12%. Samas jäi aga lepingute kogumaksumus samale tasemele.

Seega korterite keskmise pinnaühiku hind tõusis võrreldes septembriga 7% ehk 15 546 kroonile ruutmeetri kohta. OÜ 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tehti oktoobris märkimisväärne osa tehinguid kesk- ja vanalinna kallimate pindadega ning see viiski keskmise hinna üles.

Kuid ta lisas, et ühe kuu tehingustatistika põhjal on keeruline teha pikaajalisi ja üldisi järeldusi. Tegemist võib olla lihtsalt sesoonsusega, sest aasta lõikes on kõige aktiivsemad tehinguperioodid märts-mai ja september-oktoober, ütles Vahter.

OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ütles, et kesklinna tehingute arv oli oktoobris tõesti tavatult suur ning see kujuneb ilmselt tavalisest suuremaks ka novembris.

"Siiski ei peaks 2010. aasta neljanda kvartali tulemustest liiga õhinasse sattuma," leidis ka tema. Ta selgitas, et tehingute üldsumma on väike ning veelgi väiksem on see linnaosade lõikes, mistõttu on kõikumised pigem juhuslikku laadi.

Mõlemad mehed kinnitavad, et eelmisel kuul Tallinna kesklinna kinnisvaraturul toimunud aktiivse ostmise taga ei ole märgata välismaalastest ostjate osakaalu plahvatuslikku kasvu.

Välismaalased on Eesti kinnisvara vastu huvi tundnud juba pikemat aega, kuid eelmisel kuul nende osakaal ei kasvanud, kinnitas Reino.

"Elamispindade turu peamised tegijad on ikkagi kohalikud elanikud, kelle aktiivsusest või passiivsusest sõltub turu liikumine," kinnitas ta. Reino sõnul tundub konkreetseid tehinguid vaadates, et enamik kortereid ongi ostetud iseendale elamiseks.

Siiski on Reino sõnul ka tehinguid, millede puhul on ostuhuviline alustanud juba suvel investeerimiskinnisvara otsinguid ning on nüüd jõudnud reaalse tehinguni.

Need korterid tulevad ilmselt ka kohe üüriturule, lisas ta. Kuid nendegi korterite puhul mängitakse Reino kinnitusel eelkõige vara väärtusele, sest üüri tootlusega pole praegu lood kõige paremad.

Aga usk, et viieaastases perspektiivis hinnad tõusevad ja vara väärtus kasvab, on investeerijate hulgas valdav ning seeläbi on ka investeeringu tulusus rahuldav, rääkis Reino.

Vahter lisas siiski, et ei pea kesk- ja vanalinna kortereid parimaks kohaks, kuhu eraisik võiks investeerimiseks kinnisvaraturul raha paigutada.

Tema sõnul on tegemist väga konkurentsitiheda sektoriga. "Samas on see sektor suhteliselt kindel ja arusaadav. Mis on omakorda ka põhjus, miks seal on tihe konkurents," lisas ta.

Eksklusiivsete vanalinna ja kesklinna korterite hinnad kindlasti ei lange, ent hinnatõusu protsenti on praegu võimatu prognoosida.

Samas võib vähemväärtuslike kesklinna korterite hind järgmisel aastal mõnevõrra ka langeda. Üüriklientide hulgas on nõudlus nii 2toaliste kui ka eksklusiivsete 4toaliste korterite vastu kesklinnas ja vanalinnas.

Näiteks neljatoalise vanalinna korteri eest ollakse valmis maksma kuni 22 000 krooni kuus.

Kõik sõltub muidugi konkreetsest korterist, selle asukohast, seisukorrast, siseviimistluse tasemest ning muudest lisatingimustest.

Kuidas liiguvad üürihinnad?

Keskendudes elamispindade üürihindadele võib väita, et üürihinnad on püsinud stabiilsena. Samas võib täheldada mõningast tõusu, mis ei ole toimunud mitte selle arvel, et pakkumised tuleksid turule kallima hinnaga, vaid sellest, et praegused pakkumishinnad on vähemal määral allapoole kaubeldavad.

Arvestades konteksti, kus üürihinnad on stabiilsed ja väljaüüritava vara väärtus on vaikselt tõusmas, muutub elamispinna väljaüürimise tulukus järjest väiksemaks.