Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maailmavallutamisel loeb suurus
Eestlased on läbi imbunud kõnekäändudest ja anekdootidest, kuidas me ei suuda midagi koos teha ja pigem kisume üksteist mutta, kui laseme naabril endast paremaks saada. Vajadus koostööks on tegelikult olemas ja taolise eesmärgiga loodud esimesed ettevõtete "kobarad" ehk klastrid annavad tulevikuks lootust.
Kõik Eesti suuremad ja välisturgudele tungivad IT-firmad on omal nahal tunda saanud, et Euroopas ja maailmas oleme väiksed kalad. Suurklientide kõhklusi meie võimetes mastaapsete projektidega toime tulla on omal nahal kogenud Helmes, Webmedia ja teised meie suured.
Koduturu konkurentidel (kas või tööturul) ei jää muud üle, kui maailma tungimiseks ühine keel leida. Klastrina koostoimetamise eelis on ka "pingi" pikkus, vastavalt projektile või turule saab valida õiged partnerid, kellel on valitud sihtriigis toimetamise või sarnase toote müügikogemus juba olemas.
Fanfaarihelide saatel alla kirjutatud kootööleppest üksi siiski ei piisa. Koostööd teevad inimesed, mitte organisatsioonid või asutused. Lisaks teadvustamisele, et klastrikoostöö ettevõttele lisaväärtust loob, on oluline, et otsustajatasandi inimene oma aega sellesse ka panustab ja ühise töö organisatsiooni kasuks keerab. Väiksematele ettevõtetele võib see osutuda tõsiseks väljakutseks, sest tihti on õigete inimeste käed-jalad tööd täis igapäevaste toimetustega, et firma hammasrattad keerlemas hoida.
Praegu 32 partnerit koondava Demokeskuse ja IKT Ekspordiklastri loomine näitas, et ühegi klastri loomine pole lihtne. Koostöötuumiku peavad moodustama piisava sotsiaalse kapitaliga valdkonna arvamusliidrid, kellel on soovitatavalt piisavalt suur firma selja taga. Need inimesed tõmbavad kaasa teised suured ja väiksemad.
Tulemus räägib enda eest - ühe laua ümber on koos mehed konkureerivatest firmadest, räägitakse ühise äri tegemisest. Kaklus koduturu pärast on asendunud mõistmisega, et globaalne turg on Eesti firmade jaoks piisavalt suur ja selle vallutamisel tasub seljad kokku panna. Sellises mastaabis pole seda IT-valdkonnas kindlasti varem juhtunud.
Klastrikoostööga kaasneb üks huvitav fenomen - orgaaniline innovatsioon. Eeskujuks võib siin võtta USAs asuva Intellectual Ventures'i (investorite hulgas ka Microsoft), mille palgal on eri valdkondade eksperdid, kelle põhiülesandeks on leiutamine sõna otseses mõttes. Heaks näiteks on aeg-ajalt toimuvad õhtusöögid, mis kolme tunni jooksul kümneid patendiväärtuslikke ideid "toodavad". Praeguseks haldab firma üle 30 000 patendi.
Varsti kaheaastaseks saaval Demokeskusel on ettevõtetevahelisest koostööst sündinud projektidega kogemused käes. Firmad avastavad näiliselt pooljuhuslikult, et oma erinevaid tooteid, protsesse ja teadmisi kombineerides ning sulandades on tulemuseks uus projekt, väärtus. Seni veel tooteid või patente pole tekkinud, kuid kõik viitab suunas, et ega needki tulevikus tulemata jää.
Eesti on klastrilaadse koostöö rakendamiseks ideaalne keskkond - maa väiksuse tõttu on isiklikud suhted lihtsad ja olulised, firmadel eraldi võetuna jääb jõudu suuremahuliste tööde jaoks või maailmaturule murdmiseks väheks.
Autor: Indrek Vimberg