Väinu Rozental • 7. detsember 2010 kell 21:00

Apteegiketid söövad erakätes rohupoed välja

Kuigi otseseid ketiapteeke on arvuliselt alla poole kõikidest apteekidest, on nende mõju suur.

Sarve sõnul on üksikapteegid jäänud enamasti maale ja väikelinnadesse. Suurtes linnades tegutsevad valdavalt ketid. "Üksikapteegi konkurents hulgimüüjaga ei ole konkurents. Tal ei ole mingeid võimalusi peale jääda," ütles Sarv.

Sarve sõnul turustavad hulgimüüjad oma apteekides ainult enda vahendatavaid ravimeid ja mujalt tellimine ei ole ette nähtud. "Kes koostööd ei tee, seda pole olemas," nentis Sarv. Samuti suruvad suuremad hulgimüüjad väiksemaid välja. Nii kitsenevad tarnevõimalused ka üksikapteekidele ja sortiment jääb kesisemaks. Kõige selle tõttu ei saa Sarv kuidagi nõustuda konkurentsiameti ettepanekuga lubada ravimeid müüa igal pool ja kõrvaldada piirangud uute apteekide avamisele.

OÜ Yliopiston Apteekki tegevjuht Reet Teng oli nõus, et apteekide ketistumine mõjutab ravimite jaemüüki, aga apteeginduse põhiprobleem on hoopis konkurentsi puudumine. "Apteegiturg peab olema avatud, mitte et on ära määratud, kus tohib apteeki avada ja kus mitte," rääkis Teng. "Apteekides praegu arengut ei toimu, pigem toimub tagasiminek."

Tengi sõnul tegutseb praegu ka Eesti linnades üksjagu apteeke, mis ebarentaabluse tõttu tuleks sulgeda, aga neid hoitakse töös lihtsalt selleks, et võib-olla hiljem kolida sinna, kuhu lubatakse apteek teha.

Tengi hinnangul ei ole eraapteegina Eesti turul tegutseda majanduslikult võimalik. "Ravimite juurdehindlus on liiga väike," põhjendas Teng.

Samas lisas Teng, et ta ei saa aru, miks näiteks eraapteeke esindav Kaidi Sarv ketistumises tonti näeb. "Paljud eraapteekrid on ju oma apteegid müünud maha suurtele kettidele," ütles ta. "Arvan, et nad on apteegi maha müünud, sest nii on olnud neile kasulik."

Võrumaal Vastseliinas tegutseva OÜ Vastseliina Apteek juhataja Ene Niidu kinnitusel on nad apteegi mahamüümisele mitu korda mõelnud, kuid puudub ostja. "Ketid on huvitatud linnaapteekidest," nentis Niidu. "Me oleme nende jaoks liiga väike."

Samas lisas Niidu, et kuna lähimad apteegid asuvad Vastseliinast umbes 25 kilomeetri kaugusel, on apteek kohalike inimeste jaoks vajalik. "Kui vahepeal oli jutt, et poed ja bensiinijaamad hakkavad mingeid ravimeid müüma, siis tuli rahvas meile kurtma, et mis siis saab, kui apteek ära kaob," lausus Niidu.

Niidu sõnul võivad nad kaupa tellida erinevate hulgimüüjate käest ehk valida, kust saab soodsamalt. "Samas siiski teeme tihedamat koostööd Apotheka ketiga," tunnistas Niidu.

Olukorrast aitaks Sarve sõnul välja see, kui välistada vertikaalne integratsioon ja luua alused normaalseks konkurentsiks. Apteekide rahastamine peaks olema praksise-, mitte läbimüügipõhine. Uusi apteeke peaks avama sarnasel põhimõttel, nagu luuakse perearstikeskuseid - vaadeldakse elanike arvul põhinevaid kriteeriume.

Hetkel kuum