Sirje Rank • 6. detsember 2010 kell 22:24

Merkel: kriisifondi pole vaja suurendada

Euroopas pole üksmeelt, mida võlakriisi peatamiseks ette võtta - mõjukaim riik Saksamaa on vastu nii kriisifondi suurendamisele kui ka euroala ühiste võlakirjade emiteerimisele.

"Ma ei näe mingit vajadust fondi praegu suurendada," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel eile enne Brüsselis alanud euroala rahandusministrite kohtumist. Kevadel loodud 750 miljardi euro suurusest fondist on praegu abi palunud vaid Iirimaa ja selleks on fondis raha piisavalt, ütles Merkel agentuuri Bloomberg vahendusel.

Mis aga puutub euroala ühtsete võlakirjade emiteerimisse, siis sellist võimalust ELi aluslepingud ette ei näe, märkis Merkel ettepaneku kohta, mis riskiks kergitada ka Saksamaa laenukulusid.

Ühiseid võlakirju peavad euroala võlakriisile parimaks lahenduseks Luksemburg ja Itaalia. Selline samm saadaks selge sõnumi nii globaalsetele turgudele kui ka Euroopa kodanikele, et euro käibeletulek on pöördumatu, kirjutasid Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ja Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti eile ajalehes Financial Times ilmunud arvamusartiklis.

ELis võiks tekkida niisama likviidne riigivõlakirjade turg, kui on USAs, ja tuure võtvale kriisile oleks see tugev ja süsteemne vastus, leiavad ministrid.

"Minu meelest on mõte intellektuaalselt atraktiivne," ütles eile Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.

Teine alternatiiv oleks suurendada euroala kriisifondi.

"Meil tuleb suurendada 2013. aastal jõustuva püsiva kriisihaldusmehhanismi mahtu," ütles nädalavahetusel Belgia rahandusminister Didier Reynders. "Ja kui seda on võimalik varem teoks teha, siis miks mitte?"

Mõtet toetavad ka IMF ja Euroopa Keskpank.

Euroopa riikidel tuleb minna nii kaugele kui võimalik, et saada maksimaalselt mõjus tulemus, ütles keskpanga juht Jean-Claude Trichet eelmisel nädalal vastuseks kriisifondi suurendamise küsimusele.

Kriisi ohjeldamiseks suurendas Euroopa Keskpank ise eelmisel nädalal oluliselt euroala võlakirjade tugioste ning oli ka eile turul aktiivselt Iirimaa ja Portugali võlakirju ostmas. See saab olla vaid ajutine abinõu. Püsiv lahendus tuleb leida liikmesriikidel.

Keskpanga tugiostud loovad pigem illusoorse stabiilsustunde, mis võib edaspidi viia veel suurema kriisini, hoiatas eile Royal Bank of Scotland.

Täna võib euroalale uut ebastabiilsust tuua eelarvehääletus Iirimaa parlamendis, kus valitsuse enamus on sulanud pea olematuks. Kui eelarve põrub ja valitsus kukub, on ohus Iirimaale antud ELi ja IMFi abilaenu tingimuste täitmine.

Eurole oleks see täiendav löök ja lisasurve.

Põhjalikult maailma võlakriise uurinud Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff usub, et perspektiivis Iirimaa, Portugal ja Kreeka võlgade restruktureerimisest ei pääse. Saksamaa on seda mõistnud ja püüab paika panna, kuidas see toimuks. Muu Euroopa ei taha sellest aga praegu veel rääkida.

Hetkel kuum