Aus hindade tõstmine pahameelt ei tekita

"Tahaks nagu hindu tõsta, kuid ei tea, mida kliendid arvad, ning sealt tekib küsimus, kas ja kuidas sellest rääkida," alustas Mägioja oma ettekannet Äripäeva seminaril "Mida hindu kujundades silmas pidada?".

"Tavaliselt tahetakse hinnatõus vaikselt ära teha, et äkki klient ei märka ning las parem konkurent satub selle sõnumiga meediasse," rääkis ta.

Mägioja sõnul maksab kasutada kohanduvat ja proaktiivset kommunikatsioonistiili. "Ei tasu oodata, et klient või ajakirjanik tuleb küsima, miks te seda tegite, vaid tuleb ise esimesena rääkida," ütles Mägioja. Nii saab anda soovitud sõnumi, lisas ta.

Miks hinnatõusust ikkagi rääkida? "Seetõttu, et olla kliendiga avatud ja aus. Me ju soovime, et klient seda aktsepteeriks ega avaldaks hinnatõusu suhtes pahameelt," lisas ta.

Tallinna Ülikooli psühholoogiaprofessor Mare Pork rääkis seminaril, et üldiselt tekitab hinnatõus vähe tundeid, kuid kui hinnatõusuga kaasneb lollitamine, siis on inimesed vihased.

"Mida tunneb hindade tõustes klient? Ma arvan, et neid tundeid, mida hinnatõus tekitab, on suhteliselt vähe," nentis Pork. "Mida haritum on inimene, seda kergemalt ta hinnatõusu võtab. Kuid maailmapilt on kirju - see, mida keegi tunneb, on väga-väga erinev," lisas ta.

Ärevus tekib Porgi sõnul siis, kui kerkib küsimus, kas saan hinnatõusuga hakkama. "Kuid kui inimene on poolteist aastat olnud töötu, siis on ta juba nii tuimestatud, et muutused ei jõua enam kohale," märkis Pork.

Porgi sõnul ajab inimesed vihaseks aga see, kui hinnatõus käib lollitamisega koos. "Eesti inimesed tänavale ei lähe, Eesti inimesel pöördub see viha sissepoole ning ta vihastab üksi olles," kirjeldas professor.

Emotsionaalne reageering sõltub ka sellest, kui palju hinnatõusu selgitatakse. "Palju oleneb ka sellest, kuidas meedia hinnatõusust räägib, kuna eestlane on individualist," ütles Pork.

Mõelge kaks korda enne, kui hakkate hindu tõstma, et kas ikka tasub. Sellel on alati tagajärjed, kuid hinnatõusul on ka põhjused.

Hinnad tõusevad praegu ja lähiaastatel, kuna arengumaad kasvavad kiiresti ning nende tähtsus kasvab. Varem nad töötasid arenenud maailma jaoks ja eksportisid, kuid nüüd toodavad ka siseturu jaoks ja see mõjutab. Lääne-Euroopa ja Ameerika on hädas, kuna toorme hinnad tõusevad. Hinnatõusuks on veel mitmeid tegureid.

Meie eksport kasvab, kuid sisenõudlus on nõrk. See on vaevalistel jalgadel ning iga hinnatõus mõjub kehvasti. Sektorid, mis on sisenõudlusega seotud on kehvas seisus ning tahetakse hindu tõsta, kuid tarbija ei tule järele. Eesti turg on väike ning konkurents tagasihoidlik ja tekivad väga kergelt hinnakokkulepped. Võetakse omaks teatud käitumismall, konkurentide tegevuse jälgimine - kui üks tõstab hinda, siis teised ka. Kuid meil pole sellist käitumist, et üks tõstab ja teine teeb seda vähem ning võidab seetõttu kliente.

Mõõdukas hinnatõus on 2-3 protsenti, praegu on see 5 protsenti ja talvel veel rohkem ehk üle 5 protsendi.