Reostuse kahjud BP ja Co. kanda

Aprillis põlema süttinud avamere puurtorni Deepwater Horizon põhjustatud ökokatastroofi kahjusumma suurus pole esialgu teada, kuna kõik kahjud pole veel välja arvutatud.

BP on kahjude hüvitamiseks kõrvale pannud 40 miljardit dollarit. Puurtorni kaasomanikud end juhtunus süüdi ei tunnista. Ennustatakse, et tulemas on pikk kohtuasi.

Puurauk polnud piisavalt kindlustatud, puurimismeetodid ei vastanud tehnika uusimale sõnale, järelevalve oli puudulik ning ei olnud piisavalt vahendeid kaitsmaks nii puurtorni töötajaid kui ka keskkonda.

Eirati turvameetmeid

BP ja teised puurauguga seotud firmad “ignoreerisid olulisi turvameetmeid, tegutsesid ümber nurga ja rikkusid föderaalseid ja riiklikke seadusi, et hoida kokku aega ja raha, et saada rohkem tootlust ja kasumit,” kõlab koondsüüdistus, mille taga on tuhanded ettevõtted ja eraisikud. Juhtumiga hakkab tegelema New Orleansi föderaalkohus.

Tegemist on tsiviilsüüdistusega, mille eesmärk on panna firmad vastutama kõigi põhjustatud kulude eest – sealhulgas nii puhastustööd kui ka pikaajalised majanduslikud ja ökoloogilised kahjud. “Me soovime tõestada, et süüalused on vastutavad,” ütles Ühendriikide justiitsminister Eric Holder.

Osalised vastutama ei kipu

Peale BP nõuab valitsus kahjutasu ka naftapuurtorni omanikult Transoceanilt, puuraugu kaasomanikelt Anadarko Petroleum ja Mitsui MOEX Offshore ning kindlustusfirmalt Lloyds of London.

MOEX Offshore on teatanud, et neil ei olnud ei volitusi ega vastutust vahetu tegevuse eest Deepwater Horizonil. Sarnase väitega esineb ka teine kaasomanik Anadarko. Ka Transocean, naftaplatvormi BP-le liisinud omanik, on teatanud, et vastutus lasub täielikult puuraugu omanikul ja operaatoril, ehk siis BP-l. Esmases süüdistatavate nimekirjas ei ole ka puurtorni tsementeerimise eest vastutanud firmat. BP on seni ainsana üheksast firmast maksnud miljardeid dollareid naftareostuse kõrvaldamise eest.

Saatuslik kohvipaus

Briti ajaleht The Indepen­dent kirjutas Deepwater Horizoni tehnikust Joseph Keithist, kes 20. aprillil puuraugu tehnilisi näitajaid jälgima pidi.

Mees pidi jälgima süsivesinike kontsentratsiooni puurmaterjalis ja andma häiret, kui see kriitilise piiri ületab. 10minutiline suitsu- ja kohvipaus, kus mees oma kohal ei olnud, võis saada viimaseks otsustavaks lüliks tehniliste ja inimfaktorist põhjustatud vigade ahelas.

Õnnetus juhtus 20. aprilli öösel, kui Mehhiko lahes süttis gaasilekke tagajärjel naftapuurimisplatvorm Deepwater Horizon. Surma sai 11 töötajat, järgnenud kolme kuu jooksul voolas merre 780 miljonit liitrit toornaftat.

Pärast mitmeid ebaõnnestumisi õnnestus puurauk lõplikult sulgeda alles 19. septembril. Puurtornist lekkiv toornafta reostas rohkem kui 1000 kilomeetrit rannaala neljas USA osariigis.

Autor: Katri Soe-Surén, Indrek Kald