• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kroonid soputatakse sukasäärest välja

    SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit tõdes, et eraisikud on hakanud aktiivselt tooma sularaha oma kontodele juba alates septembrist. "Novembris pandi kontodele ligi 550 miljonit krooni, detsembri 20 päevaga on ületatud juba 400 miljoni piir. Eraisikute hoiuste maht on ainuüksi detsembris kasvanud 1 miljardi võrra," rääkis Vaikmäe-Koit. Ta lisas, et keskmine summa oli novembris 7400 krooni, detsembris 5400 krooni.
    Vaikmäe-Koit ütles, et detsembris oli kogu panga peale selliseid tehinguid, kui kontole kanti 500 000 krooni ja enam, nii et klient peab sularaha päritolu tõestama, pisut üle kümne.
    Swedbankis on kroonide euroks vahetamine suurenenud kuus korda.
    Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul on aasta viimane kuu olnud väga aktiivne kuu rahavahetuse mõttes. "Võrreldes 1. kuni 19. detsembrit näiteks eelmise aasta sama perioodiga, on kroonide euroks vahetamine suurenenud kuus korda."
    Ta selgitas, et kui aasta tagasi oli keskmine vahetatav summa 650 eurot, siis praegu on see 1100 eurot. "Kogusumma, mis on detsembris vahetatud, jääb 30 miljoni euro kanti," märkis pressiesindaja.
    Nordea panga operatsiooni riskide ja vastavuskontrolli osakonna juhataja Kadi Skoblovi sõnul on sularaha sissekanded pisut suurenenud. "See on sagenenud eelkõige inimeste puhul, kel on sularaha kodus ja kes soovivad sellest enne eurole üleminekut vabaneda," selgitas ta.
    Sampo panga kommunikatsioonispetsialisti Tõnu Talinurme sõnul on tehinguid tõesti tavapärasega võrreldes enam. "Keskmine sularahasumma, mis detsembris kontodele on makstud, on 8100 krooni," lisas ta.
    Ostude puhul on kauplejatel kohustus isikusamasus tuvastada, kui sularahas ost ületab 200 000 krooni. Summapõhiselt tuleb teatada sularahatehingutest üle 500 000 krooni. Kuna ainuüksi üks sularahatehing üle 200 000 krooni toob kauplejale kaasa terve rea lisakohustusi, püüab enamik kauplejaid sellistest sularahatehingutest hoiduda, võttes suurtes summades vastu ainult pangaülekandeid või kaardimakseid. Seepärast on ostud sularahas suurtes summades küllaltki harv nähtus ja ka selle aasta lõpus ei ole me selles osas sagenemist täheldanud. Kindlasti on mõningate ostude puhul sularaha päritolu kahtlane, kuid viimasel ajal ei ole selliste juhtumite hulk suurenenud. Samas on detsembris märgatavalt suurenenud sularahas eurode ost või sularaha kandmine pangakontodele. Loomulikult hoiame silma peal sularahakroonide liikumisel enne ja vahetult pärast eurole üleminekut. Ohuga, et enne euro tulekut soovitakse vabaneda ebaseadusliku päritoluga kroonidest, arvestame oma töös kindlasti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Swedbank tõstis Šiauliai Panga aktsia hinnasihti Tõusuruumi nähakse 34%
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Meediafirmade TOPi võitja Ekspress Meedia: nii tugev taastumine oli meilegi üllatus
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.