Piret Minn: üldine töökorraldus võiks olla paindlikum

„Naised lähevad ja tulevad ja ei ole sellist küsimustki tekkinud, kui vormis see naine on,“ lausus Minn.

Uuringus toodi esile ka seda, et töö ja pereelu võiks ühtlustada ning lapsehoolduspuhkust muuta paindlikumaks.

„Üleüldse võiks töökorraldus olla intelligentsemalt ja paindlikumalt korraldatud mitte ainult soolise diskrimineerimise aspektist lähtudes, vaid üleüldse tööjõu ja tööaja maksimaalselt efektiivset kasutamist silmas pidades,“ rääkis Minn.

Uuring rõhutas avaliku sektori olulist rolli poliitika kujundajana, mistõttu tuleb arvesse võtta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise printsiipi, et oma tegevuses mitte vastu töötada soolise võrdõiguslikkuse tagamise eesmärgile. Avaliku sektori tööandja peaks olema eeskujulik teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele, mis ühtlasi aitaks kaasa palga ühtlustamisele.

Minni sõnul peaksid Eestis koonduma rohkem ühe mütsi alla nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori ettevõtted. „Kui kellelgi on häid ideid või praktilisi kogemusi, ükskõik, kas siis avalikust või erasektorist, võiks koos vaadata, kas sellest midagi laiemapõhjalist sünnib. Ma ei eristaks avalikku ja erasektorit, et kus võiks tekkida eesrindlik kogemus,“ kommenteeris Minn.

Selge see, et võib-olla on avaliku sektori töö mingisugused ideed detailsemalt läbi töötada ja neid ette valmistada seaduseandjale, aga praktika ja ideed ei pea ainult ühelt poolt sündima, lisas ta.

Uuringu tellimise ajendiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta. Selleks analüüsiti palgalõhet ja selle põhjuseid, lisaks uuriti teoreetilist kirjandust ja empiirilisi tulemusi välisriikides, viidi läbi juhtumianalüüsid personalipraktikate rollist palgalõhe kujundamisel ning anti poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.