Saneerimisseadus jõustus kaks aastat tagasi ja selle aja jooksul on olnud pahatahtlikke saneerimismenetlusi, mille tegelik eesmärk on lükata ettevõtte pankrotti edasi.
„Erinevate ekspertide seisukoht on, et saneerimisseadust tuleb täpsustada, sest seda on hakatud kuritarvitama,“ ütles Swedbanki jurist Guido Gritsenko. „Praegusel kujul võib see seadus osutuda tööriistaks skeemimeistrite käes ja ei kanna enam seda eesmärki, mis seaduse vastuvõtmisel oli.“
Gritsenko sõnul näitab praegune praktika seda, et ettevõtjad kasutavad saneerimist maksejõuetute ettevõte puhul lihtsalt pankroti edasilükkamiseks. „See on väga levinud praktika ja ega Väätsa Agro juhtum ei erine teistest,“ rõhutas Gritsenko. „Sest kui oleks tegemist ajutise makseraskusega, siis ei peaks ju kustutama 60 protsenti kõikidest kohustustest.“
Saneerimisseaduse eelnõu üks autoritest, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus möönis, et praktikas on tõesti püütud pahatahtlikult pankrotti edasi lükata, kuid samas on saneerimisseaduses olemas ka nii-öelda ventiilid, mis aitavad sellist käitumist lõpetada. „Mina arvan, et kohtunikud peaksid siin mõnedel juhtudel olema resoluutsemad ning lõpetama saneerimismenetluse,“ rääkis Niklus. „Seadus näeb abinõusid ette küll, et saada ära hoida pahatahtlikku venitamist, mis võib teatud juhtudel kellegi huviks olla.“
Nikluse kinnitusel analüüsivad nad saneerimisseaduse rakenduspraktikat pidevalt. „Kuna seadus on aga kaks aastat kehtinud, siis väga tihti seda muutma hakata ei ole hea,“ lausus Niklus. „Sest kohtunikel ja õiguse rakendajatel puudub siis igasugune kindlus teadmaks, mis toimub.“
Seotud lood
Kohtuvaidlused võivad olla õigusteoreetiliselt väga põnevad, aga ettevõtte seisukohalt on vaidlused hävitavad, sest ebakindlus kestab, leiab saneerimisnõustaja Urmas Tross.
Kohtuvaidlust Väätsa Agro saneerimiskava jõustumise üle kommenteerib OÜ Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo nõunik Martin Käerdi. Käerdi on üks, kes aitas saneerimisseadust välja töötada.
Swedbanki ja Väätsa Agro kohtusaaga kulgeb stiilis kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal – viimati jäi alla Swedbank, keda surutakse vastutahtsi piimatootja omanikuks.
Eestimaa südames piimahõngulises Väätsa vallas ootab iga päev söötmist, kasimist ja lüpsmist ligi 2000pealine lehmakari, mille üheks suuromanikuks võib vastu tahtmist tõusta farmi suurim võlausaldaja Swedbank.
Eesti eraisikutele suunatud pangahoiuste turu kokkuvõte näitab, et säästuhoiuste osas, kus hoiustaja saab mõne päevaga oma raha ilma intressi kaotamata taas ise kasutusse võtta, erinevad pankade intressipakkumised üle kahe korra - alates Citadele pakutavast 1,5 protsendist aastas kuni Bigbanki pakutava 3,3% protsendini aastas.
Enimloetud
1
Portfelli tahtis osta Hans H. Luik
Hetkel kuum
Portfelli tahtis osta Hans H. Luik
Tagasi Äripäeva esilehele